Thursday, September 10, 2020


Kõrvus kumiseb mändide kohin,

päike virvendab vaevatud kaskedes.

Mind laeb tõuklev tõmbetuul –

ürgjõuline aimamatu stiihia.

Hingan sügavalt.

Kergelt vaarudes meenutan ööhõlma teateid,

meel veidi mõrkjas –

kuuldus ju tõde.

Tuul räsib kirglikult juukseid.

„Ära unusta uduseid hommikuid!“

„Ära unusta uduseid hommikuid!“

 

Kristel Põld (19.09.2020)

 

Foto: Pixabay (jplenio)


Thursday, September 3, 2020

käisid mu toas vaimuna

augustises täiskuuöös

nägin sind – veel olin ärkvel

tean su hinge salajasi käike

mu juurde

 

jäägu varjatuks see sinu eest

kui olek on päevaselt virge

jäägu kaitstuks su maine pilt

puutumata väline kiht

oled oodatud

 

päeval üks, kuid öösel teine

su vahel rohmakas müür

öövaikuses kest sind ei kata

ei jätnud sa tulemata

ma nägin

 

Kristel Põld

03.09.2020


Friday, July 31, 2020


on õitseva palderjani aeg
angervaksa, pooltoore mustika
ja kõrges rohus siristajate aeg
pisut väsinud põdrakanepi, kõrreliste aeg
karmide kõuemürinate ning
lõhnavatel niitudel vikerkaare ilmumise aeg
kuldsete viljade valmimise
õunapuupunnide paisumise aeg
hommikukastese muru ja
kergelt rõskete õhtute aeg
siiski veel soojade ilmade aeg
eelkõige soojade südamete aeg

Kristel Põld 
31.07.2020

Monday, June 15, 2020


sõidan pärlvalge rattaga suvises öös
magus sirelilõhn sõõrmeisse lööb
rohelehtede taustal õitest värvipalett
tuulevaikuses saatmas vaid linnukvartett

tallan üksi pedaalidel koduteerajal  
rohkemat, tunnen, et polegi vaja
tõlkjas kollendab putkede kaisus
need hetked mu elus pole sugugi raisus

päev üle veere, õhk endiselt soe
käsivars kampsuni sisse ei poe
taevas õhetab roosakas kuma
suvine pööriaeg läheneb juba

Kristel Põld
16.06.2020

Friday, June 5, 2020


KINGIKS KEEGI PÄEVA LÄBI SINU PILGU
(pühendatud Ketlin Karp`ile)

ihkan näha ilma nii kuis sina näed
karmiinleevike kui tõuseb oksa päält
suliskuue käiselt põrkab kuldseid piisku
vikerkaar ta taustal heidab olemise liisku
mida sina näed

oh kingiks keegi päeva läbi sinu pilgu
külluslikud varjundid mu silme ette ilmuks
maailm palju enamat, kui lihtustatud vorm
sundimatul valgusel on langemise kord
seda sina näed

sinu loomesäde on kergelt sütitav
küll olen püüdnud pilku su järgi sättida
muigelsui, mu kunstnik, aga ütlesid kord nii
pintslit lükkab süda, mitte terav silm
sinu süda näeb

Kristel Põld
05.06.2020



Püüdsin maalida fantaasiametsa. Akrüül. A3- formaadis.



Kristel Põld

Sunday, May 10, 2020


Kallis tütar

ära siniseid, ülaseid, tulikaid
minu jaoks tänaseks murra
kuigi armastan neid nagu pöörane
pole tarvis neil mu pärast surra

lähme metsa ja istume kännule
selg toetamas tillukest selga
silm osaks saab laglede rännule
nüüd taevasinas neid lendab

sa küsid, kui vanaks siis elas
see puu, mis heitnud on hinge
ma näpuga poolnukralt vean
ta arvukaid aastaringe

me ümber õitsevad ülased
koos lausume hingavat loodust
veel hiljemgi nautida saab
nii kaunite lillede kooslust

Kristel Põld (10.05.2020)




Thursday, January 16, 2020

ASTRAALPÄEVIKU KANNE!

Täna hommikul ÕNNESTUS!

Kes varem pole lugenud, siis astraalrännaku puhul on tegemist teadliku hinge lahkumisega kehast ja tagasitulemisega nii, et hing mäletab kõike. Inimesed ei julge tavaliselt sellistest kogemustest rääkida, kuna kardedakse hulluks pidamist, aga mina räägin, sest selline asi on olemas ja tean isiklikult veel inimesi, kes sellega tegelevad.

Proovisin pikalt ka eelnevalt täna öösel ja kahel korral jõudsin väga lähedale - mõlemal korral katkestas kõrval magav inimene taas oma liigutamisega :D, ja lisaks, kui tundsin, et n-ö keha laseb hinge järjest rohkem lahti (järjest enam on tunda, et raskusjõud ei mõju hingele), siis hakkasin viimasel hetkel kujutama ette, et olen nööriga ühendatud nabast maa sisemusse (olen varem jäänud korra keha juurde hõljuma). Selline viimasel hetkel ettekujustamine pärssis hoopis kehast väljumist.

Aga enne veel, kui räägin tänahommikusest õnnestumisest, räägin veel paarist nüansist, mida ma pole varasemalt oluliseks pidanud mainida, aga siiski on tekkinud teatav muster. Nimelt mäletan, et olen enne astaaliprotsesside algust näinud unenägusid, mis n-ö šokeerivad keha kuskile sellisesse seisundisse (äratab üles), mis aitab astraali minna (mitte kõikidel kordadel). Pärast n-ö šokimomenti on hakanud jooksma mingid pildid silmade ees. Täna öösel nägin jälle, et mingi pilt hakkas jooksma ja seekord üritasin täpsemalt pildist aru saada - nägin mustvalgena lepatriinu varju liikumas, kusjuures vaade oli selline, olin selle kohal vägagi vahetult. Lepatriinu vari oli umbes minuga sama suur. Aga need keha šokeerivad unenäod nüüd. Olen enne n-ö astraaliprotsesside käivitumist näinud, kuidas välk lööb minusse; kuidas sõidan autoga viadukti peal ja tee lõpeb korraga ära nii, et auto läheb lendu; ühel korral nägin, kuidas mu koer auto alla jäi. Täna öösel nägin, kuidas olin ühe lapsepõlvesõbranna kodus, kus kummitas (unes ehamatasin ja tormasin toast välja).

Kui ma olen üritanud astraalrännakule minna, siis olen ka üritanud hüpata unes maja katuselt alla. Täna proovisin asuda lõbustuspargis ameerika mägedele sõitma, aga siis ei õnnestunud.

AGA NÜÜD ÕNNESTUMISEST! Püüdsin täna hommikul uuesti minna. Tegin taotluse, et soovin astraali minna ning palusin inglitelt kaitset. Kujustasin ette, et olen nabanööri kaudu ühendatud planeedi südamesse. Astraalis olles ma mingit nööri reaalselt tähele pole pannud. Hästi rahulikult hakkasin lihtsalt silmad kinni olema ilma mõtlemata, kuid panin tähele, mis toimub. Mingi aja pärast läks suletud silmade ees lillaks. Ruumi tuli jälle keegi nähtamatust ilmast, kes minuga tegeles, st keegi, kes aitab mu hinge lahti ühendada. Mu ninarõõmed läksid jälle plaksuga hästi selgeks - hea hingata (see on kusjuures ka varasematel kordadel nii olnud, mida olen samuti unustanud varem mainida). Selle olendi energia oli hea ja toetav. Jälle oli tunda, kuidas keegi toimetab pea ja jäsemete kallal ning siis oli tunda energialaineid üle keha. Nagu surin, mis polegi nagu päriselt surin. See, et hing saaks kehast väljuda, siis vähemalt minu puhul enne kehast üles tõusmist käib mingi täiendav energialaks, mida ma ei oska inimkeelde panna. Ma ei mäleta, et oleksin seekord pilte näinud, samuti ei saanud šokki unenäo kaudu. Olin juba ärkvel. Tõusin seekord pea eest üles. Kehast väljumise momendil oli nagu sahin või ohkasin ma ise. Tõusin läbi oma magamistoa katuse taevasse, aga langesin tagasi kehasse. Proovisin koheselt kehast uuesti tõusta ja mul õnnestus läbi aknakaasi õue hõljuda. Väljas oli valge. Proovisin edasi liikuda, aga ei saanud, sest kohe tõmbas miski kehasse tagasi. Hingena õues olles ei tundnud ma ei kuuma ega külma - ma ei tundnud mitte midagi. Hea oli lihtsalt olla. Kehast väljumine ei ole kuidagi valus - see on vabanemine. Nägin hingena, et mul oli keha kaasas, st ei olnud valguslaik vms, vaid see nägi välja nagu mu füüsiline keha. Kuigi kogemus jäi väga lühikeseks, siis oli see siiski super. Harjutan edasi. Mina olen astraalrändude maailmas üsna algaja ja kutsikavaimustusega.

Foto allikas: https://www.gaia.com/article/what-is-astral-projection

Tuesday, January 14, 2020

vaikus haaranud võimu on kodus
magajad hingavad raskelt
minule uni seekord ei saabunud
luua, vaid luua nüüd laske

rinnus miski tõstab mind virgeks
tähendus selge on juba
käest Liivi luule ja helista hinge
riimideks antud on luba

ürgjõuga keegi kutsuks kui looma
vaim avardub ihust
luues küllus vabana voogab
kõiksus on nõnda ilus


Kristel Põld (14.01.2020)

Wednesday, January 1, 2020

vihmasel põhjamaa munakivitänaval
kõlab ei kusagilt Debussy` “Clair de Lune“
palitu hõlmad lehvivad tuules
tahaksin lennata Monet` harakana
lumisele päevi näinud väravale
hingata sisse talvist kargust
vaadata otsa päikeselisele lumele ilmunud omaenese varjule
aga olen tüdruk punase vihmavarjuga
kinni mustvalges akrüülmaalis
munakivitänaval
nüüd enam otseselt ei sajagi
tuuline vihm on asendumas tavapärase udu-sombuse pärastlõunaga
niiskus on tunginud saabastesse
vihmavarju kinni tõmmates
kuid kindlalt ligi hoides
põikan sisse juugendliku maja antikvariaati
selle vitriinilt vaatab kurvalt vastu postkaart lumisest laanest
vähemalt on mul punane vihmavari

Kristel Põld