sõidan pärlvalge rattaga suvises öös

magus sirelilõhn sõõrmeisse lööb

rohelehtede taustal õitest värvipalett

tuulevaikuses saatmas vaid linnukvartett

tallan üksi pedaalidel koduteerajal  

rohkemat, tunnen, et polegi vaja

tõlkjas kollendab putkede kaisus

need hetked mu elus pole sugugi raisus

päev üle veere, õhk endiselt soe

käsivars kampsuni sisse ei poe

taevas õhetab roosakas kuma

suvine pööriaeg läheneb juba

Kristel Põld

16.06.2020