Vahel õõtsun su helina taktis mu kaunis aeg
Kust tuled, kuhu läed, miks libised käest?
Nii tasa ümised imepärast viit-
vahel märkamatuks jääd...
Tahaks tantsida joovastava kõla lummuses,
osates vastu võtta iga su nooti, mida lahkelt pakud-
Valjened, kuni korraga paitad mu pead!!!
Meie südamed põksuvad samases taktis,
kuid üürike see harmoonia.
Lõpuks vaid sosistad tasaselt viit, kuni
igavik enda rüppe kutsub.
Ma halvatun.
Ära põgene mu eest ajamuusika
Su meloodia on olemise reliikvia.
22.12.2008.a
