Kirevate lehtede kargel kuul
puhub külm ja tormine põhjatuul
Kamina prõksudes küünalde säras
olen kuidagi eemal – ära
Leinates kullase päikese aegu,
mida pole enam siin ja praegu
Sügise sära on tuhmumas ees,
mälestused tulvil elavana sees
Aeg on muutnud hoolega meid -
tõuganud mööda erinevaid eluteid
Sõber on kadunud aegade taha,
jätnud igatseva sõbra pisarais maha...
Kristel Põld
