Friday, June 30, 2017

Kajakapoeg

anna meile andeks, armas kajakapoeg
inimene linnu murest maapakku poeb

kohtutrepil hirmusilmil ootasid Sa saatust
saatus mängis kätte viimset eluvaatust

auto ette murdunud olid Sinu tiivad
need, mis suliskuuelised õhtutaeva viivad

anna meile andeks, armas hallisulgne sõber
mõnele mu siinne jutt tundub veidi nõder

kus on õiglus siis, kui piinlema peab väike
inimeste südames vist kõmmutab küll äike

meelde jääb Su pilk mu pisarates silma
enne veel kui lendu tõusid igavesse ilma

alles toitis ema Sind, kuid juba läksid teele
minule, Sa väikseke, jääd alatiseks meelde

Kristel Põld

Wednesday, June 21, 2017


veenides voolav veri
mõtet kannab vaid siis
kui hing pole armetu vari
mida vangistab maine riiv

liigpalju surnud on hingi
tiivad kulunud ribadeks
ekslevad ümberringi
hallides automaatridades

ma hüüan, mu hing, mu vägev
Su vabadus ise on loonud
ära kaota elusädet
ära muutu elavaks koolnuks

 
Kristel Põld