Saturday, February 28, 2009

Pythagorase filosoofia ja ühtlasi ka lühikokkuvõte raamatust "Tõhususe filosoofia ja Sfinksi kolm küsimust"

KOSMOS
Esoteerilise hülosoismi (Phythagorase õpetuse) järgi on ürgaine piiramatu ruum ja sisaldab ammendamatu tagavara teadvustamatus seisundis ürgaaatomeid. Sellises ürgaines on ruumi piiramatule arvule keradele. Meie kosmos on üks selline kera.
Kosmos on täiuslik organisatsioon ja moodustub eri tihedusastmeid omavatest pika seeriana üksteist läbistavatest ainemaailmadest. Nähtav füüsiline maailm on kõige jämedakoelisemast ainest moodustunud madalaim maailm.

ELUVORMID
Kõigel elus on vorm, alates aatomitest, molekulidest ja agregaatidest kuni planeetide, päikesesüsteemide ja kosmiliste maailmadeni. Need vormid alluvad muutumise seadusele, muutuvad pidevalt, lagunevad ja vormuvad uuesti. Monaadid (ürgaatomid) moodustavad (füüsilisest maailmast alates) kasvava seeria üha kõrgemaid eluvorme nii, et madalamad sisalduvad kõrgemates ja on nende kestadeks. Kogu kosmos moodustab seeria üha peenekoelisemaid eluvorme, mis teenivad monaaditeadvust, varustades seda järk-järgult "organiga", mida ta vajab edasise arengu jaoks. Monaadid on ainukesed hävimatud osad maailmakõiksuses. Ei ole olemas "surma", vaid on monaaditeadvusele mõeldud uued vormid. Kui vorm on täitnud oma ajutise ülesande monaadi teadvusarengus, siis see laguneb.

EVOLUTSIOON
Involutsioon tähendab monaadide involveerumist kõige madalama kosmilise maailmani, evolutsioon aga nende tagasipöördumist kõrgeimasse kosmilisse maailma.

MANIFESTATSIOONIPROTSESS
Kui monaad on manifestatsiooniprotsessis läbinud involutsiooni ja evolutsiooni, hankinud ning jätnud maha kest kesta järel igas üksteisele järgnevas maailmas ja kõrgemas kosmilises maailmas lõpuks vabanenud involveerumisest ainesse, saab ta teadlikuks endast kui monaadist. Sinnamaani samastab ta ennast ühe või teise kestaga, mille ta on hankinud ja aktiveerinud.

TEADVUS
Evolutsioon ei tähenda monaadile mitte ainult üha kõrgemate teavusliikide iseomandamist, vaid ka vabanemist samastumisest madalamate teadvusliikidega, mis näivad olevat ainukesed teadaolevad ja kindlad, sest sinnamaani olnud ainukesed tuntud ja kogetud. Nii nagu kõrgem aineliik läbistab magalamaid aineid, tajub kõrgem teadvus kõiki madalamaid teadvusliike.

LOODUSKONNAD
Planeedid esindavad viit madalamat maailma ja viit looduskonda. Nendest viiest kuulub kivikond nähtavasse füüsilisse maailma. Taimkond kuulub osaliselt lisaks ka füüsilis-eeterlikku maailma, loomkond emotsionaalmaailma (mida on ekslikult nimetatud astraalmaailmaks), inimkond mentaalmaailma ja viies looduskond kausaalmaailma.
Kui mineraalmonaadid on suutnud hankida füüsilis-eeterliku teadvuse, siirduvad nad taimkonda. Teadvus ilmneb alguses kalduvusena kordustele, mis areneb edasi organiseeritud harjumuseks või "loomuseks". Kui teadvus kasvab, saab alguse pürgimus kohanemisele. Taimmonaadid saavad loommonaadideks emotsionaalteadvuse omandamisel. Kui loommonaadide mentaalteadvus on saavutanud piisava aktiivsuse, siirduvad nad inimkonda, ja inimene siirdub viiendasse looduskonda, olles omandanud täieliku teadvuse oma kausaalkehas.
Võib öelda, et kausaalkest inkarneerub, võtab omaks ja läbistab madalamad kestad. Sellest lähtuvalt on selge, et inimene ei saa kunagi taassündida loomana, loom taimena ega taim kivina. Siirdumine ühest looduskonnast teise ei saa toimuda tagurpidi.

INIMESE KESTAD JA MAAILMAD
Inimkonda kuuluva monaadi käsutuses on füüsilise inkarnatsiooni ajal viis kesta, üks kest igas madalamas maailmas: organism nähtavas füüsilises maailmas, eeterkest füüsilises eetermaailmas, emotsionaalkest emotsionaalmaailmas, mentaalkest mentaalmaailmas ja püsiv kausaalkest kausaalmaailmas (Platoni ideedemaailmas). Nendest viiest kestast neli madalamat uuenevad iga inkarnatsiooniga ja lagunevad varsti peale monaadi vabanemist organismist.

INIMESE TEADVUS
Inkarnatsioonide arv igas looduskonnas on piiramatu, kuniks indiviid on omandanud vastavas looduskonnas tarvilikud omadused ja võimed ning individuaalse kesta järgmises kõrgemas looduskonnas.

INIMESE ARENGUASTMED JM
Monaad areneb, õppides oma kogemustest ja lõigates seda, mida on eelmistes inkarnatsioonides külvanud. Kõik hea või halb, mis teda tabab, on tema enda põhjustatud. Temaga ei saa juhtuda midagi, mida ta pole ära teeninud. Ebaõiglus ei saa mingil juhul olla võimalik. Sellest rääkimine on eluteadmatuse ja kadeduse väljenduseks.
Taimmonaadid arenevad siis, kui loomad ja inimesed neid söövad, kuna nii asetatakse nad nimetatud loomkehade tugevate tundevõngete mõju alla.


Esoteerilise põhiaksioomi kohaselt esineb seadusi kõiges ja kõik on seaduse väljendus. Kõiketeadev on see, kes omab teadmist kõikide maailmade kõikidest seadustest. Kõikvõimsus ja vabadus on võimalikud ainult läbi kõikide seaduste absoluutselt veatu rakendamise.

Wednesday, February 18, 2009

Henry T. Laurency raamatust " Tõhususe filosoofia ja Sfinksi kolm küsimust" tsitaate

"Kõik elus annab tunnistust iseenesest. Kes tegutseb, näitab enda olemust. Paigalistuja või magaja paljastab enda oma. Olles vait, arvavad inimesed, et nad ei ole midagi öelnud. Nende vaikus aga oli valjuhäälne vastus. Inimese enda olemus räägib nii valjusti, et ei ole kuulda, mida ta ütleb."

"On olemas külvi ja lõikuse seadus. Kõik tehtud "hea" ja "kurja", iga ligitõmbava, jaatava ja armastava, samuti nagu ka iga eemaletõukava, eitava ja armastuseta mõtte, mida oleme mõelnud, tunde, mida oleme tundnud, sõna mille oleme lausunud, teo, mille oleme teinud, saame tagasi sama mõõdupuuga kas käesolevas või tulevastes eludes. Selle eest ei ole võimalik põgeneda, sest ükski jumal ei saa muuta eluseadust."

"Loodus on läbinisti seadustele alluv. Uurija otsib ja leiab need seadused. Ilma objektiivset, tavapärasest palju laiemat nägemisvõimet omamata on vähe võimalusi arvestada muid seadusi peale mehhaaniliste loodusseaduste."

"Igal indiviidil on ülesanne, mis ootab täitmist just tema poolt. See on määratud tema olemuse tervikuga ja viisil, mille kaudu maailma teadvus just temas oma väljenduse leiab. Võistlemine puudub, kuna iga ainulaadne olend sooritab töö, milleks keegi teine võimeline ei ole. "

"Inimese õige kutsumus on see, millesse ta tõelise pühendumusega süveneda suudab."