Tuesday, December 26, 2017

tähendad rohkem kui eeldad
kauge sulle ehk näin
märkan ometi eemalt
mis radadel mõte sul käib

üksindus aeg-ajalt väisab
omapead siiski sa pole
huvitu vahel võin näida
tähele pannud sind olen

mõjutad rohkem kui arvad
niipalju öelda ma tean
pole need korrad nii harvad -
sind eeskujuks endale sean

tunnen, kuulan ja näen
kaugena vististi tundun
me vahel ei kõrgugi mäed
su mõtete radadel hulgun

Kristel Põld (25.12.2017)

Wednesday, November 29, 2017

tuuletus keskmes vaikides seisatun
pööristorm tantsiskleb ümber nii kärsitult
jalge all kõigub ja ragiseb maa
mis järgi must jääb, mis edasi saab

tuuletus keskmes vaikides seisatun
taevases kaares kärgatab kõu
langevad puud ja murduvad talad
nähtavaks saavad senitundmata alad

29.11.2017
Kristel Põld


Sunday, November 12, 2017

Haldjas

Õhtuses pimedas toas             
silmad miski lõi lahti.
Korraga kadunud uni,
pilk tundmatut jahtis.
Pöidlapikkune haldjas
stoilise rahuga möödus.
Tiivadki sirgusid seljast,
seinast läbi ta hõljus.
Muinasjuttude lehed
tõeliseks pidand neid hingi.
Haldjarahvas on ehe –
liiguvad ümberringi.
Hinge kosutab tänu
et märgata haldjas end lubas.
Küllust rohkem kui jätkus,
müstikast pulbitses tuba.
Kuuldud legende ja jutte
lapsena uskusin pimesi.
Suurena enam küll mitte,
kuid tean nüüd, et leidubki imesid.

Kristel Põld
12.11.2017

Tuesday, October 31, 2017

selgesse taevasse pilgu sean
kas taevaste taga on Jumalus
näinud Teda pole ma eal
vahest ongi see rumalus
kuid võimast Kohalolu tean

mõni hetk on lausa ülev
niivõrd ilus, et on valus
justkui Loojal istuks süles
Temal, kes on kõige alus
suunan veelkord pilgu üles

kas Jumalus asubki taevaste taga
võlvile pilgu veel heidan
kas kõrgustes looklebki jumalik rada
või kõiges end salaja peidab
peas keerleb sõlmede jada

Kristel Põld (31.10.2017)

Thursday, September 21, 2017

Kollased vahtrad

kollased vahtrad on päikese lapsed
lombid pilvede pisarad
tuul Jumala hingeõhk

hõlma alt sisse poeb sügistuul
jälle päeva sööb öö
minu eest nutavad pilved

kollaste lehtede embusest
lilled tõusevad ingliteks
nukralt vaatavad tagasi

kuklasse vuhiseb vinutuul
aeg osutab kellale
iial me kokku ei saa

Kristel Põld (21.09.2017)

Tuesday, September 19, 2017

Jumalik dihhotoomia

Hea saab olla halb
Halb võib olla hea
Õnn võib olla valu
Valu paranemine
Miski pole see
mis üksnes paistab olevat
Vasturääkivus jääb –
miski on alati mõlemat

Kristel Põld (19.09.2017)

Inspireeris vaikus ... 

 

Thursday, August 17, 2017

Minus jäi

Alles naersime suvises vihmas
Ligunend hilbud ja mullased varbad
Taskud täis herneid, põlved porised

Tundsime kõikide aasade lõhnu
Laulsime linnu- ja ritsikalaulu
Varbad paljad, meel erk

Vikerkaar peitis muistseid aardeid
Mõistsime looduse pisaraid
Tegime lillele pai

Olime linnuksed puuokste pääl
Teadsime puukoore maitset
Tuulesed lehed, sasitud pea

Jooksime teraviljamägedes
Põllud kasvasid südamesse
Päike paistis, eredalt

Tormasid lenneldes aastad
Suvises lausvihmas seisan
Tõsisem, jalas sandaalid

Vaatle mu silmi, hoolikalt
See olen ju mina
Endiselt siin, olemas

17.08.2017
Kristel Põld

Inspireeriv muusikalugu: https://www.youtube.com/watch?v=8j9zMok6two

Friday, August 4, 2017

lehtede sosinaid laanest
vaikus kõrvuni kannab
teavad me aegade lugu
metsad ja nende rannad

tuul marutab niidul
rahutult kohiseb meri
meenutab aegadeviivu
mil rannamaad ujutas veri

sammaldund kivine aed
mäletab hämaraid hetki
laineharjadel laev
kaasa tõi sõjaretki

ööhakul vaikust ei saabu
haudadest väljuvad varjud
mõne jaoks elu ei laabund
vaimuna valudes karjub

(03.08.2017)

Kristel Põld 

Tuesday, July 18, 2017

tõdesid möllutab maru
uskumusi hullutab tuul
eile sain asjadest aru
täna mis sõgedaim luul


(18.07.2017)

Kristel Põld 



Friday, June 30, 2017

Kajakapoeg

anna meile andeks, armas kajakapoeg
inimene linnu murest maapakku poeb

kohtutrepil hirmusilmil ootasid Sa saatust
saatus mängis kätte viimset eluvaatust

auto ette murdunud olid Sinu tiivad
need, mis suliskuuelised õhtutaeva viivad

anna meile andeks, armas hallisulgne sõber
mõnele mu siinne jutt tundub veidi nõder

kus on õiglus siis, kui piinlema peab väike
inimeste südames vist kõmmutab küll äike

meelde jääb Su pilk mu pisarates silma
enne veel kui lendu tõusid igavesse ilma

alles toitis ema Sind, kuid juba läksid teele
minule, Sa väikseke, jääd alatiseks meelde

Kristel Põld

Wednesday, June 21, 2017


veenides voolav veri
mõtet kannab vaid siis
kui hing pole armetu vari
mida vangistab maine riiv

liigpalju surnud on hingi
tiivad kulunud ribadeks
ekslevad ümberringi
hallides automaatridades

ma hüüan, mu hing, mu vägev
Su vabadus ise on loonud
ära kaota elusädet
ära muutu elavaks koolnuks

 
Kristel Põld

Tuesday, April 11, 2017

Võilill

mõne jaoks võilill umbrohi on
mina just armastan päikeselilli
tantsivad vapralt kasteses rohus
rooside elu on alati ohus

lapsena ampsasin magusaid õisi
piimjas varremahl niisutas põlvi
õiesest merest ei leidnud mind keegi
lebada lilledes sooviksin veelgi

mesilind sumises suviseil päevil
muret ei olnud – rõõmu vaid nägin
taevas sinas ja kollendas aas
rukkirääk sahistas lähedal maas

roosi kui minule kinkima tuled
minu hinge sa hästi ei tunne
lapsele pärga kaunist nüüd punun
õitsenud õie taevasse puhun

Kristel Põld

Tuesday, April 4, 2017

kui teaks ette kõik

kui teaks ette kõik, kas ette võtta tihkaks
algab see, mis lõpeb
olgu võlu või valu – elu tunda ihkan

kui teaks ette kõik, kas üldse olla tihkaks
tunnen – seega olen
vahel olemata olla lihtsam…

ette kui teaks kõik, kas miskit muuta sooviks
kogemus on võlu –
rohkem kohal olla proovin

Kristel Põld

Sunday, March 26, 2017

mil viimaks rahu endaga sõlmid
õhtuse päikese endasse põimid
eesmärgist eesmärki lennutab tuul
jahedast tuulest villis on huul

lendled ja loodad, usud ja ootad
roosakas taevas et unistust koob
tuuletul võlvil ehapunas märkad
õnn ammu kohal – elule tärkad

sulle siis õitsevad ülased valged
pehme kevadbriis embamas palgeid
metsvindi lauluviis hellitab kõrvu
armastust tunned ja südames õrnust

Kristel Põld 

Monday, March 20, 2017

nagu sulab jää või aurustub õhku
külma dušina karastab vihm
kas kindel saab olla, et kõik on muutuv
udu sees hägustub siht

energiat ei teki ega ka kao
muundub vaid olekust teise
kas miski kunagi päriselt kaob
või varjatult saadab su reise

Kristel Põld 

Sunday, March 5, 2017

Süda pole okastraadivang
Tõeline armastus on vabadus
Vabadus tunda, mida tunned
Tundma just ongi meid loodud

Tõeline armastus pole kohustus
Tõeline armastus on kingitus  
Tõeline armastus pole lubadus
Tõeline armastus on soov

Tõeline armastus pole kadedus
Süda pole kellegi omand
Tõeline armastus on pühadus
Olemise kõrgeim vorm

Tõeline armastus on õnnistus
Tänu tuleb tunda, mitte süüd
Armastus ei jagune osadeks 
See astendub võimsaimaks tõeks

Kristel Põld

Saturday, February 11, 2017

unes käin kodus
siis puhkab mu hing
kodu on mujal
kuid keha siin

magades udust selgineb taevas
ärgates ununeb viimsemgi viiv
rabelen maiste raskuste vaevas
avatud silmades uneliiv


Kristel Põld 

Tuesday, January 17, 2017

Linnumees


Minu vanaonu Endel Edula (01.12.1928–12.01.2017) oli loodusemees, lindude armastaja ja uurija ning ühtlasi ornitoloogiaühingu auliige, kes on avaldanud oma uurimusi artiklite ja raamatu näol ning kes on osalenud looduse kaitsmisel.

Linnumees

 Viimaks lindude keskel lendled,
tuul kannab palgeile hõbehelbeid.
Kas täitusid soovid, kas tundsid end ära
veel enne kui paotus hingevärav?

Olid metshaldjas põlises laanes,
linnud tiirlesid kõrgustes kaares.
Vaatasid üles ja ihkasid taeva:
ei lendlevail lindudel näinud Sa vaeva.

Kergem nüüd kui udusulg
kõrgustesse hõljud, ilus hing!
Linnud, Su sõbrad, peavad Sind meeles:
kevadlaulu saatel saadavad teele.

Kristel Põld

Saturday, January 14, 2017

Mikroreaalsus makrokosmoses

Imeline imestus olevast!
Oh seda mikroreaalsust makrokosmoses...
Kõiksus ulatub kõikjale!
Loome reaalsust, mis on loodud...
Aeg vaid perspektiiv.


Kristel Põld