mil
viimaks rahu endaga sõlmid
õhtuse
päikese endasse põimid
eesmärgist
eesmärki lennutab tuul
jahedast
tuulest villis on huul
lendled
ja loodad, usud ja ootad
roosakas
taevas et unistust koob
tuuletul
võlvil ehapunas märkad
õnn
ammu kohal – elule tärkad
sulle
siis õitsevad ülased valged
pehme
kevadbriis embamas palgeid
metsvindi
lauluviis hellitab kõrvu
armastust
tunned ja südames õrnust
Kristel Põld
No comments:
Post a Comment