Haldjas

Õhtuses pimedas toas             
silmad miski lõi lahti.
Korraga kadunud uni,
pilk tundmatut jahtis.
Pöidlapikkune haldjas
stoilise rahuga möödus.
Tiivadki sirgusid seljast,
seinast läbi ta hõljus.
Muinasjuttude lehed
tõeliseks pidand neid hingi.
Haldjarahvas on ehe –
liiguvad ümberringi.
Hinge kosutab tänu
et märgata haldjas end lubas.
Küllust rohkem kui jätkus,
müstikast pulbitses tuba.
Kuuldud legende ja jutte
lapsena uskusin pimesi.
Suurena enam küll mitte,
kuid tean nüüd, et leidubki imesid.

Kristel Põld
12.11.2017