kõlab ei kusagilt Debussy` “Clair de Lune“
palitu hõlmad lehvivad tuules
tahaksin lennata Monet` harakana
lumisele päevi näinud väravale
hingata sisse talvist kargust
vaadata otsa päikeselisele lumele ilmunud omaenese varjule
aga olen tüdruk punase vihmavarjuga
kinni mustvalges akrüülmaalis
munakivitänaval
nüüd enam otseselt ei sajagi
tuuline vihm on asendumas tavapärase udu-sombuse pärastlõunaga
niiskus on tunginud saabastesse
vihmavarju kinni tõmmates
kuid kindlalt ligi hoides
põikan sisse juugendliku maja antikvariaati
selle vitriinilt vaatab kurvalt vastu postkaart lumisest laanest
vähemalt on mul punane vihmavari
Kristel Põld
No comments:
Post a Comment