Thursday, February 25, 2010

Osiris, esimene surematu

Ühes peres oli kaks venda ja kaks õde. Nende nimed olid Isis, Osiris, Nephthys (või Nefus) ja Seth. Isis abiellus Osirisega ja Nephthys abiellus Sethiga. Kogu lugu algas sellest, kuidas Seth tappis Osirise. Ta pani Osirise keha ühte kasti ning laskis selle mööda Niilust allavoolu (kuigi tegelikkuses oli tegemist hoopis ühe teise jõega, mis asus Atlantisel). See mõrv jäi Isist painama ning tema ja ta õde (Sethi naine) läksid Osirist otsima. Nad leidsid ta keha, tõid ta tagasi, kavatsedes ta taas ellu äratada. Kui Seth sellest teada sai, lõikas ta Osirise keha neljateistkümneks tükiks ning laotas need tükid siis üle kogu maailma laiali, selleks, et tema õed Osirist ellu tagasi äratada ei saaks. Isis ja Nephthys läksid neid tükke otsima, et keha uuesti kokku panna. Nad leidsid üles 13 tükki 14-st ja kogusid need kokku, kuid neljateistkümnendat tükki, milleks oli fallos, nad ei leidnudki. See oli Thoth (ta elas nii Atlantisel kui ka Egiptuses), kes taastas maagiat kasutades neljateistkümnenda tüki. See taastas loova energia voo, äratas Osirise ellu tagasi ning lisaks kõigele andis talle surematuse. Egiptlaste vaatepunktist jõuti surematuseni seksuaalenergia abil (Pidage meeles, et just seksuaalenergia abil, tantra abil, sai surematus alguse ka Lemuurias). Kuid pange tähele, kõigepealt oli Osiris elus, kõndis ringi oma kehas, olles esimesel teadvuse tasandil. Siis ta tapeti ning ta keha lõigati tükkideks. Ta eraldati iseendast- see oli teadvuse teine tasand, kus oleme ka meie. Siis pandi tükid taas kokku ning temast sai taas tervik, mis viis ta kolmandale teadvuse tasandile, mis tähendas surematust.
Ta läbis kolm teadvuse tasandit. Esimene oli tervik, teine eraldumine iseendast ning kolmanda tasandi puhul liideti kõik jälle üheks. See tegi Osirisest taas terviku ning temast sai surematu. Kui Osiris selle kõik lõpuks läbi oli teinud, tuli ta tagasi surematu olendina, esimese Atlantise ülestõusnud meistrina.

Allikas: „Elulille iidne saladus“ I osa, D. Melchizedek.

No comments: