„Thothi nelikümmend raamatut“ kajastavad, et pärast Atlantise langust, kui atlantlased sattusid Egiptusesse ega omanud enam täielikku mälu, tutvustati neile kirjakunsti. Ka Egiptusest pärinevates allikates on kirjas, et see oli Thoth, kes maailmale kirjakunsti tutvustas. See konkreetne tegu lõpetas „languse“ ning viis meid esimeselt teadvustasandilt üle teisele tasandile, kuna muutis meie viisi oma mälu kasutada. See määras meie edaspidise saatuse. Kirjutama õppimine põhjustas meie kolba ülaosa kasvu kulmudest kõrgemale ning muutis viisi, mil moel me Reaalsust tajume. Selleks, et praegu oma mäluni jõuda, peame pöörama tähelepanu sissepoole ning soovitud informatsiooni koodi abil välja tõmbama. Et taasluua mälestusi ükskõik millest, peame looma juurdepääsu oma mälule sõna või konseptsiooni abil. Tegelikult ei suuda me meenutada midagi, tegemata sealjuures teatud liigutusi silmadega. Meie silmad peavad liikuma teatud kindlal viisil, selleks, et mälestused saaksid välja voolata. Egiptlaste mälusüsteem erines inimeste mälust enne Langemist suuresti. Võrreldes seda mälu muutust Osirise saagaga, olid egiptlased sisenenud aega, mil nad olid nagu tükkideks jaotatud, ning viibides oma kehades, mõtlesid nad, et on kogu ülejäänud Reaalsusest eraldatud. See eraldatuse tunne oli loomulikult määratud muutma ka paljusid inimelu aspekte.
Allikas: "Elulille iidne saladus" I osa
No comments:
Post a Comment