loen ühe poeedi armastusluulet

miskipärast kujutan ette....

et selle oled kirjutanud sina...

minule mõeldes...

et meie mittelugu on tegelikult lüürika

ja mina sinu muusa...

järjest enam kuulen sünkroonis oma silmadega

sinu madalat tämbrit värsse lausumas

sa vaikinud ajastu...

Kristel Põld