Sul juustes leht

ja põdrakärbsed peas

Sind Sammalhabemeks

ju oma tütar peab

Sa kondad mööda soid…

ja metsi, rabasid…

naudid tähistaevaöid

ulmelisi, vabasid

Tuul puhub sinust läbi

ahmid tema hingust

Sa ei tunne enam häbi

paitad hellalt oma rindu

Sust huumab elulõhn

su puusad tulised

Ei ole kaugelt kõhn

energia suriseb

Sa tantsid mööda palu

kivi õnnistad, ka käbi 

Oled rõõm, mitte valu

Oled taevaline vägi

Armud kõigesse, mis on

muundad tunde luuleks

vahest maaliks, vahest lauluks

vahest tühjaks tuuleks

Elad omas tões…

miski muu ei loe…

Ujud porgandpaljalt jões

kui kala kõrval koeb

Sa pole enam laps

nüüd joovastuses naine

ka veidi Peeter Paan

ja pisut ebamaine 

Kristel Põld 

Foto: Pixabay