tagasi põhjala looduse kõrgete kuuskede vahele

põlismetsa, kus kasvavad samblad, samblikud, sõnajalad

kus langenud puu koore all käib vilgas elu

 

välja automürast, strateegiatest, tarbimisühiskonnast

ära reklaamidest, turundusnippidest, lakkamatust uudisvoost

 

lihtsalt sinna, kus päike ja äikesepilved loovad grandioosset valgusspektaaklit

hingetuksvõtvaid muinasjutulisi värvidemänge

lõivu võtmata

 

kus lugematud ämblikuniidid puude vahel paitavad rändaja õhetavat laupa

ning käbid metsapõrandal masseerivad ravivalt taldu

 

kus lilled pakuvad silmailu

ja metsmarjad tröösti kõhule

 

välja rollimägudest, võistlemisest, ootamisest elada elu

eemale võltsviisakusest, silmakirjalikkusest

 

juua otse algallikast, pesta puhtaks saastest

olla siin ja praegu

 

jälgida, kuidas madala vee vulin pühib jalgadelt kogu maise raskuse

kuidas elementaal ümiseb kõrgel sagedusel kõige kaunimat viisi

 

kuskil puhmarindes ulub hunt

igihalja puu oksalt tõuseb lendu kotkas

 

Kristel Põld

Foto: Pixabay