kõik asuks nagu omal kohal
ainult et
ämblikuniidi otsas ripub kollane kaseleht
leviteerib pilvises
jahedas sügiskuivuses
tumerohelise
metsa taustal
ämblikuniidi
otsas ripub kollane kaseleht
kuskilt hüppas
ämblik…
kuskilt kukkus
leht…
nii sündiski
ämblikuniidi otsas rippuv kollane kaseleht
leheke langes
ja langes
niidike aina rippus
kas niidike
püüdis kinni lehe
või leht püüdis
kinni niidi
kas ulatusid nad
koos teineteise poole
mida tunneb kõiv,
kelle küljest kollane kukkus
mida tunneb maa,
kelle rüppe veel leht pole langenud
mida tunneb
õhk, kes hellalt kiigutab
mida tunneb
leht, kes niidiga ühendatud
mida tunneb
niit, kes lehega ühendatud
ja üleüldse – kas
ämblik teab oma hüppamise tagajärgedest
et minu süda
rõkkab
niimoodi mõjub
minule ämblikuniidi otsas rippuv kollane kaseleht
Kristel Põld (07.09.2022)
No comments:
Post a Comment