Pärnalõhnalises päikesepaistes
kõrgub õitsev naadimeri
Siit mõtsast om peri miu veri

Laskub hiireviu tasa
üle aja maalitud õue
Täidab hardus vaiki järelpõlve põue

Oma hinge nälga järgides
tatsun esiema kadunud jälgedes
Mis on jäänud temast järele?

Kas ta armastas?
Hoolis?
Kas mõistis?

Sääl om vana sann ja läte
Puud sahisevad ikka ssshhh, ssshhh
ja pärnad lõhnavad

Kristel Põld
25.06.2019

Mu siidist nahka embavad metsa tungivad päikesekiired.
Hiiglaslike kuuskede vahel praksuvad käbid taldade all.
Astun ettevaatlikult üle kuklaste raja.
Nende elurütm tundub olevat pingelisem
kui mõnel pealinna pintsakul.
Olen see olnud...
Kõrgelt pea kohalt mööduvad lagled -  
orienteeritud kindlasse suunda nagu paraadilennukid.
Ülaste õied on sünkroonis väändunud päeva viimase valguse poole.
Päike loojub endiselt läände.
Füüsilisel tasandil ellu jäämine - saan aru.
Ometi esineb ka looduses Browni liikumist - ebakorrapära.
Avastan korraga, et loodusjõud on risti-rästi lükanud maha laane kõige vägevamad puud.
Milleks?
Kas näiline korrapäratus pole siiski kord, millest ma veel aru ei saa?
Minu elu näib nagu Browni liikumine!
Tallan intuitiivselt hiiglaslike kuuskede vahel olematul rajal.
Käbid praksuvad taldade all.
Mitte enam ellujäämise, vaid elamise nimel!
Päike loojub endiselt läände.

Kristel Põld (02.05.2019)

Täna kuulan vaikust

täna kuulan vaikust
valjude helide vahel
vaikus laulab mu sees
vaikus heliseb

täna kannab mind paus
rasvaste nootide rahes
täna olen ma aus -
kuulan tõelist tahet

praegugi tundub mõru
jäi kuulmata vaikuse hääl
just väljaütlemata sõnu
ei osanud aimata

täna kuulan vaikust
valjude helide vahel
vaikus on minu sees
see kõneleb

Kristel Põld (07.04.2019)

"Kui elu oleks lõputu ekstaas" - Kristel Põld

Kui elu oleks lõputu ekstaas,
kas teaksid ekstaasi tähendust?

Aga taevas pilvitu igavik -
kas ei närbuks ka viimased lilled?

Lõputult padutav vihm
ju uhuks me põllud ja kodud.

Iga päev kestvad jõulud -
kas leiaks veel kinkidest rõõmu?

Alaline üksiolek endaga?
Jagatud rõõm on topelt.

Kuid pidev kohalolek rahvasummis?
Oht kaotada enese kese.

Millegi väärtus avaldub siis
kui hetkiti vaba saab olla.

Kristel Põld (21.02.2019)

Pedagoogi laps

ei ilmas teist nii mässumeelset leidu
kui seda pedagoogi laps
piiri piiri järel lõhub neiu
rahval rahuks kõrist alla naps!!!

ei hullemat siin ilmas leidu
ta silmis kuumab punav leek
tean hästi seda kombeid murdvat neidu
mis kästud - siiralt vastupidi teeb

ei tea nii hästi keegi reegleid, norme
kui ometigi pedagoogi laps
just temalt loodetakse käitumise vorme
nagu ette hüüab ühiskonna taks

ei hullemat siin ilmas tõesti leidu
see puuriv pedagoogi võsu
mis reegli taga tegelikult peitub
ta hinge alailma rusub

Kristel Põld 12.02.2019

Pane tähele!

pane tähele seda, mis kõnetab
mis kõrvule kuuldav ja vali
kuula häält, mis sosistab tasa
ära ole liialt valiv
pane tähele kaaslaste sõnu
võõrast, kes jutustab rõdul

pane tähele seda, mis kõnetab
mis silme ees rullib end lahti
märka kauguses helkivat täppi
kui selleks ongi sul mahti
pane tähele unede ilma
kas paistab keegi sealt silma

pane tähele seda, mis kõnetab
märka korduvaid numbrite liite
elus puudub juhuste jada
leppemärke on arvukaid liike
jälgi mõttega silte ja viitasid
ehk kogedki inglite viipamist

Kristel Põld 29.12.2018

Hõljun alasti tähesadudes
Pole kuum ega külm
Juus lehvab ümberringi tormlevatest aastatest
Müstiline tuul
Mustvalgest võrsuvad värvid
Kõiksus säreleb, väreleb, vapustab
Hetked sünnitavad harjumusi
Surevad needki
kuid sünnivad uued
Ilmuvad ja haihtuvad figuurid
Nad naeravad ja nutavad läbisegi
muutuvad varjudeks
Mitte kõik
Seal on mu sünnimoment
mu esimene suudlus
lein
Kuhu kaod, emotsioon
tunne
Miski nagu jääks...
Sajab tähti
Ükski pole neist minu päike
sest mina elan
Tohutu pulseeriva pöörise keskel
olen olemas
Mul pole ei kuum ega külm
Olen hing
See on minu tsirkulatsioon
Ja keerlen teiste pulbitsevates pööristes
mida tajun õhkõrnalt
Nii nemadki – õhkõrnalt.
Müstiline tuul
Ja tähti aina sajab

Kristel Põld 18.12.2018