Ma ei unista vannetest loojangul

suvelilledest lõhnapärg peas

et eha igaveseks köidaks

selles näilises eraldatuses

Oleme niigi üks

Sa ei kuulu mulle

ega mina sinule

Me pole asjad

Aga ühest unistan küll

unenäopilvede valges pehmuses

et aeg klaariks kasvõi hetkeks

meie näilise eraldatuse

Ja näeksid mind 

päriselt

nagu mina sind

ilus ja ebatäiuses

Kristel Põld 

Foto: Pixabay (PapaOsmosis)