Silmad hingepeegliks on
Igal hetkel isemoodi kui meri
Vahel möllab neis torm ja sogased lained mäslevad üle
kallaste
Järgmisel hetkel alastab allikselgus sügavaimadki hingesopid
Eluneb kummaline sära, isegi rõõmu puudumise korral
Kummatigi saabub aeg, mil tekib õõv
Vikatimees on käinud
Klaasjad tühjad kestad
Oo õud
Miks ei võiks surm teiste silmis ilus olla
Kristel Põld
No comments:
Post a Comment