Wednesday, November 18, 2009

Probleemid Nibiru atmosfääriga

Sumerite ülestähenduste järgi sattus nefilimide koduplaneet umbes 430 000 või 450 000 aastat tagasi raskustesse. Tegemist oli atmosfääri probleemiga, mis sarnanes suuresti meie praeguse osooniprobleemiga. Ja ka nende teadlased jõudsid umbes sarnase lahenduseni, milleni on praegu jõudnud meiegi teadlased. Nimelt on meie teadlased teinud ettepaneku pihustada osoonikihti imeväikseid tolmuosakesi Päikese kahjustavate kiirte filtreerimiseks. Nibiru orbiit viib aga Päikesest väga kaugele ja nad pidid mõtlema ka soojuse peale. Nii otsustasidki nefilimid pihustada atmosfääri kõrgematesse kihtidesse kullaosakesi, mis peegeldaksid tagasi valgust ja soojust. Nad otsustasid hankida suurel hulgal kulda, selle pulveriseerida ning seejärel pihustada suurel hulgal kullaosakesed kosmosesse oma planeedi kohale. Jah, see on tõsi, need muistsed inimesed rääkisid asjust, mis mõjuvad modernsena. Nad rääkisid tõepoolest tulnukatest ning kõrgtehnoloogiast, kuid see siin pole „Star Trek“ või ulme, vaid tõelisus. See, mida nad ütlesid, on liialt hämmastav ning just seepärast jõuabki see nii aeglaselt meie tavateadvusesse. Nefilimid võisid reisida ka kosmoses, kuid tundub, et nende teadus polnud sel alal arenenud kaugemale kui meie oma praegu. Sumeri ülestähendused kujutavad neid kosmoselaevadega, mille tagaosast väljuvad leegid. Seega olid neil raketilaadsed laevad. See on kosmosereiside algtasand ning pole kuigi kõrgetasemeline. Tegelikkuses olid nad nii primitiivsed, et pidid ootama, kuni Nibiru jõuab Maale küllalt lähedale, enne kui võisid ette võtta reise kahe planeedi vahel.

Nefilimid avastasid, et Maal leidub rohkesti kulda ja nii saatsid nad 400 000 aastat tagasi Maa peale meeskonna, kelle ainsaks ülesandeks oli kulla kaevandamine. Nefilimide hulgas, kes Maale tulid, oli kaksteist ülemust, 600 töölist ning 300 nefilimi, kes jäid laevaga orbiidile tiirlema. Esmalt maandusid nad praeguse Iraagi aladele, lõid sinna oma baasi ning ehitasid üles linnad. Kulda nad selles piirkonnas ei kaevandanud, vaid liikusid selleks ühte teatud orgu Kagu-Aafrikas. Üks kaheteistkümnest juhist, kelle nimi oli Enlil, oli kaevurite juht. Rajati sügavaid kaevandusi, et kätte saada suuri kullakoguseid, mis saadeti koduplaneedile iga 3600 aasta tagant, kui Nibiru/Marduk Maast möödus. Sumerite savitahvlite järgi kaevandasid nad sel moel pikka aega-umbes 100 000-150 000 aastat enne, kui leidis aset nefilimide mäss.

Allikas: Drunvalo Melchizedek "Elulille iidne saladus"

No comments: