tuuletus keskmes vaikides seisatun
pööristorm tantsiskleb ümber nii kärsitult
jalge all kõigub ja ragiseb maa
mis järgi must jääb, mis edasi saab

tuuletus keskmes vaikides seisatun
taevases kaares kärgatab kõu
langevad puud ja murduvad talad
nähtavaks saavad senitundmata alad

29.11.2017
Kristel Põld

Haldjas

Õhtuses pimedas toas             
silmad miski lõi lahti.
Korraga kadunud uni,
pilk tundmatut jahtis.
Pöidlapikkune haldjas
stoilise rahuga möödus.
Tiivadki sirgusid seljast,
seinast läbi ta hõljus.
Muinasjuttude lehed
tõeliseks pidand neid hingi.
Haldjarahvas on ehe –
liiguvad ümberringi.
Hinge kosutab tänu
et märgata haldjas end lubas.
Küllust rohkem kui jätkus,
müstikast pulbitses tuba.
Kuuldud legende ja jutte
lapsena uskusin pimesi.
Suurena enam küll mitte,
kuid tean nüüd, et leidubki imesid.

Kristel Põld
12.11.2017

selgesse taevasse pilgu sean

kas taevaste taga on Jumalus

näinud Teda pole ma eal

vahest ongi see rumalus

kuid võimast Kohalolu tean

mõni hetk on lausa ülev

niivõrd ilus, et on valus

justkui Loojal istuks süles

Temal, kes on kõige alus

suunan veelkord pilgu üles

kas Jumalus asubki taevaste taga

võlvile pilgu veel heidan

kas kõrgustes looklebki jumalik rada

või kõiges end salaja peidab

peas keerleb sõlmede jada

Kristel Põld (31.10.2017)

Kollased vahtrad

kollased vahtrad on päikese lapsed
lombid pilvede pisarad
tuul Jumala hingeõhk

hõlma alt sisse poeb sügistuul
jälle päeva sööb öö
minu eest nutavad pilved

kollaste lehtede embusest
lilled tõusevad ingliteks
nukralt vaatavad tagasi

kuklasse vuhiseb vinutuul
aeg osutab kellale
iial me kokku ei saa

Kristel Põld (21.09.2017)

Jumalik dihhotoomia

Hea saab olla halb
Halb võib olla hea
Õnn võib olla valu
Valu paranemine
Miski pole see
mis üksnes paistab olevat
Vasturääkivus jääb –
miski on alati mõlemat

Kristel Põld (19.09.2017)

Inspireeris vaikus ... 

 

Minus jäi

Alles naersime suvises vihmas
Ligunend hilbud ja mullased varbad
Taskud täis herneid, põlved porised

Tundsime kõikide aasade lõhnu

Laulsime linnu- ja ritsikalaulu
Varbad paljad, meel erk

Vikerkaar peitis muistseid aardeid

Mõistsime looduse pisaraid
Tegime lillele pai

Olime linnuksed puuokste pääl

Teadsime puukoore maitset
Tuulesed lehed, sasitud pea

Jooksime teraviljamägedes

Põllud kasvasid südamesse
Päike paistis, eredalt

Tormasid lenneldes aastad

Suvises lausvihmas seisan
Tõsisem, jalas sandaalid

Vaatle mu silmi, hoolikalt
See olen ju mina
Endiselt siin, olemas

17.08.2017

Kristel Põld

Inspireeriv muusikalugu: https://www.youtube.com/watch?v=8j9zMok6two

lehtede sosinaid laanest

vaikus kõrvuni kannab

teavad me aegade lugu

metsad ja nende rannad

tuul marutab niidul

rahutult kohiseb meri

meenutab aegadeviivu

mil rannamaad ujutas veri

sammaldund kivine aed

mäletab hämaraid hetki

laineharjadel laev

kaasa tõi sõjaretki

ööhakul vaikust ei saabu

haudadest väljuvad varjud

mõne jaoks elu ei laabund

vaimuna valudes karjub

(03.08.2017)

Kristel Põld