Schubert, Chopin

muusikavaimud

Freud ja Jung

psühhiaatriakaimud

teadmist on jaganud taevane taat

heli on psüühe derivaat

kõrgetel helidel pühalik rännak

madalad toonid – elutee käänak

igale noodile vastav on tuju

kõigis neis avaldub psüühe kuju

igale mõttele vastav on toon

nii muusikavaim oma lugu loob

 

Kristel Põld

Kunst on hingelaululend

kunst on hingelaululend

kunsti luues kuulen end

tundeilma kõrgeim väljund

piiratusest vabalt väljun

tuuled kannavad mind ühes

Jumalal kui istuks süles

Kristel Põld

Enne, kui sügis endasse kutsub

enne, kui sügis endasse kutsub

enne, kui kahvatub õis

enne, kui kureparv lõunasse asub

mõelda suvest veel võin

päikest, vihma, tormi ja tuuli

ilmataat rõõmuga tõi

naeru ja pisaraid, suudeldud huuli

armunuid kohata võis

enne, kui sügis endasse haarab

põllud kui puhkavad taas

villasokk jalga ja mütsinupp pähe

lombile sirutub kaas

meenub lindude laul ja lehtede tants –

neid suvekuil nautida sain

silmapiir valguses laius mu ümber

pehme tuul tegi pai

soojust, valgust, suve uut algust

peagi käpikuis ootama jään

meeles on suvi, kui ilm muutub kargeks

ja lumekiht püsima jääb

pimedus haarab, kuid taevased tähed

näitavad niikaua teed

kuni saabub kord valgus, soojuse algus

suplen taas lõbusalt vees

Kristel Põld 

„Ülitundlik inimene“, Elaine N. Aron, PhD

Doktor Elaine N. Aron on kirjutanud raamatu ülitundlikest inimestest. Ta peab ka ennast selleks. Nii kui ma seda raamatut nägin, teadsin, et see tuleb mul läbi lugeda. Suur osa ülitundlikest inimestest on introverdid ja raamat keskendub suures osas sellele. Ülitundlik olemine ei võrdu sotsiaalse introvertsusega. Umbes 30 protsenti tundlikest on ekstravertsed. Ekstraverdid naudivad üldiselt rühmade ja võõrastega suhtlemist ja võivad koguni paremini lõdvestuda teiste inimeste seltskonnas. Mina olen ekstravert. Raamatust annan ülevaate selles osas, millega haakun.

Esimese asjana märgin doktori poolt kirjapandu, et ülitundlikkust ei tohi segamini ajada mõne probleemse seisundiga. Tegemist on inimestega, kes panevad tähele pisiasju, mis teistele märkamatuks jäävad. Ülitundlikud inimesed ei ole „neurootikud“ – st pidevalt ilma nähtava põhjusta ärritatud olekus. 

Ajupiirkonnad, mis on tundlikel inimestel taju käigus aktiivsemad, teevad ära ka sensoorse informatsiooni keerukama töötlemise töö: need pole niivõrd sellised piirkonnad, mis eristavad tähestikus olevaid tähti nende kuju järgi või aitavad sõnu kokku lugeda, vaid sellised piirkonnad, mis hoomavad sõnade varjatud tähendust. Suurem osa inimesi märkab tuppa astudes kõigepealt mööblit ja inimesi ja ongi kõik. Tundlikud tajuvad otsekohe, soovivad nad seda või mitte, meeleolusid, suhete sõbralikkust või vaenulikkust, seda, kas toas on umbne või värske õhk ja mis tujus oli lilleseade tegija. Ülitundlike inimeste intuitsioon käib neist sammukese eespool. Vesteldes kogevad nad juba suunda, kuhu vestlus võib jõuda. 

Ülitundlike seas on kirjanikke, ajaloolasi, filosoofe, kohtunikke, kunstnikke, teadlasi, teolooge, terapeute, õpetajaid, lapsevanemaid ja lihtsalt vastutustundlikke, südametunnistusega kodanikke. Paljud ülitundlikud on visionäärid, ülimalt intuitiivsed, teistest läbinägelikumad, ettevaatlikud ja arukad inimesed. Kutse poolest sobivad ülitundlikud inimesed teistele nõu andma. 

Suhetes on veto pannud sõimamisele, hämamisele. Tüli lõpetamise edasilükkamine võib kujuneda raskeks. Üldiselt võib tundlikkus lähedasi suhteid tunduvalt parandada. Tundlikud panevad alateadlike protsesside tulemusel tähele kõige delikaatsemaid vihjeid, nüansse ja paradokse ning ambivalentse. 

Ülitundlikud inimesed kulutavad oluliselt rohkem aega mõtisklemisele elu mõtte ning surma üle ning selle üle, kui keeruline on kõik. Enamasti on tundlikkus päritav. Tundlike laste puhul on sügava, häirimatu une perioode vähem kui teistel. Tundlike laste puhul pole vaja füüsilisi hoope või traumasid, et nad hakkaksid pimedust kartma. Vaikselt paigal seisev ning teisi jälgiv laps ei pruugi oma ümbruse nüansse töödeldes olla seesmiselt sugugi pärsitud. 

Ülitundlikud inimesed tunnevad muret teiste kannatuste pärast. Carl Gustav Jung oli ülitundlikest inimestest väga kõrgel arvamusel – aga muidugi oli ta ka ise üks nende seast. Intensiivsete muljetega seotud sündmused ei möödu tundlikest inimestest kunagi ühtki jälge jätmata. 

Ülitundlikud inimesed on vastuvõtlikud vaimuilmale. Leinamis- või paranemisprotsessile annavad need kogemused laiema tähenduse. 

Ise märgin, et oma elu saab teadlikult palju kergemaks muuta. Näiteks jälgides millist muusikat kuulad, milliseid filme vaatad, kellega suhtled jne. Mul ei ole ole nii, et vaatan filmi ära ja siis on kõik. Alati analüüsin seda veel järgmistel päevadelgi. Ja see maailmavalu enda õlgadel kandmine. Tegelikult on tunnetuslikku poolt ka teatud olukordades võimalik vähendada. Minule on abiks põhjuse ja tagajärje vahelise seose teadvustamine. Aitab kindlasti see, kui ma saan olukorda reaalselt mingil kujul mõjutada paremuse suunas.  

Ajast ees

miks kihutad kui tuulispask oma ajast ees

ise valutad, teised valutavad

aeg on jäänud tuulte taha

olukord võimaldab vääriti mõistmist

teadmine üksinduses

tundmine tundmatuses

õppimine teadmatuses

kogemine kogenematuses

vales ajas elada - karistus hingele

karmavõlgade ilmne ilming

aga kes viib aega edasi

järgne, aeg, mu tuules

Kristel Põld

mõnda on tunda

mõnda on näha

mõnda on näha ja tunda

mõnda on näha ja tunda ja kuulda

nõnda neid kohata võib

mõni on valgus

mõni on vari

ei tea, millest tuleneb see

huviga jälgida püüab mu meel

mida kõneleb tulija keel

Kristel Põld 

Leidsin pärast vanaema surma tema luuletusi, üks kõnetas eriti

Klaver 

Väike tüdruk nõnda väga klaverit kord tahtis.
Igatsevalt pillipoeski klaverit ta vahtis.
Ütles ema: „Teen nüüd mina sulle suure kingi.
Selle juures sinagi mul palun ära tingi.
Muusikakooli teadagi siis sinul tuleb minna.
Ära seda ütle mulle, et sa ei lähe sinna.“

Mindigi siis hulgakesi suurde pillipoodi
ja sealt igatsetud klaver lõpuks koju toodi.
Igaüks nüüd mängi` tahtis nii et kõlas maja.
Ema kindlaks määrama pidi mänguaja.
Lapsel suule nutuvõru märkamatult kiskus
siis kui harjutama tema pilli taha istus.

Teised lapsed rõõmsal meelel kilkasid kõik õues
aga väiksel tüdrukul on süda nukker põues.
Oleks väga, väga tahtnud teiste juurde minna.
Harjutama pidi tema, tuli jääda sinna.
Vanaema külla tuli, nägi: lood on halvad.
Tüdrukul silmadki on pisaratest märjad.

Teatas laps: „Kassett meil kena Hovery Covery
sinule nüüd mina kingin oma klaveri.
Vanaema, küll on tore, et sa tulid siia:
klaveri nüüd päriselt sa endale võid viia.“
Vanaema talle vastas: „Mul liigväike tuba.
Kingi vastu võtan siis kui mäng sul selge juba.“

(Autor: Laine-Asta Eks, 01.04.1935-25.05.2013, minu vanaema)


Vastus vanaemale

Leidsin vanaema riiuli pealt
tema poolt loodud armsad luuleread.
Ise ta taevaste inglite seas.
Silmad minul märgusid peas.

Värssidest tundsin end ära ma.
Hingekannatused tundis ära ta.
Õele sai klaver, kuid mind pandi kooli –
suruti vaba hunt klaveritooli.

Korraga klaverist vaenlane sai.
Vanamemm lohutuseks tegi mulle pai.
Reegleid täis maja ja nootide read.
Laps hoopis puu otsas mängima peab!

Kinkida pilli ma memmele pakkusin,
ahastusest juukseid peast juba katkusin.
Klaver jäi majja – tal liigväike tuba.
Vastu võtab klaveri, kui mäng selge juba.

Aastaid tolmu vaid klaverilt pühkisin.
Muudel aladel edasi rühkisin.
Kord aga avanes klaverikaas –
esimene noot kõlas pillil taas.

Ei enam klaverit kinkida saa.
Vaid minu kodus seda kuulata saad.
Kui tuhised tuultes mu kodumaja juurde,
mu südamehelisid kõlamas kuuled.

Kristel Põld