jaanidel õitseb valge ööviiul

puupliidil tõmbab angervaksatee

hämara toa laual väreleb massiivse küünla leek

aknaruudud on lõuendiks hallile merele

keele all sulab mõrkjas šokolaad

rookatuse all vestab memm lapselapsele unejuttu

seda kuuldes kaotavad silmad sihi

keha valdab unustus, mõtteisse kerkib unistus

kelle süda siis ei ihkaks otsida sõnajalaõit

ronida müstilisel pööriajal üle rohkete lilleaedade

näha unes juba alanud ja veel algamata armastusi

 

23.06.2022

Kristel Põld