Metskitsed

mu hommikuid tervitavad metskitsed

nad otsivad palukesi varakevadisel põllul

graatsilised, õrnad olendid

mängivad Vene ruletti rapsimürgistusega

kuulavad sookurgede hõilamisi

jään neid tihtipeale vaatama, sest mul on aega

sametised, kummituslikud

püüavad maanteede vahel oma kahanevasse maailma mahtuda

nagu minagi püüan oma maailma mahtuda

ühel ja teisel pool huugavad mootorid

kaks hukkus hiljuti rataste all

aga neil ei ole kuhugi varjuda

metsatukad langevad, arendused kerkivad

kasum peab kasvama

seda loetakse ikka veel inimese väärtuseks

su võtaksin enda rüppe, oh puutumata loodus, hellake

ja annaksin suud

mul pole muud

 

31.03.2022

Kristel Põld