kadunud aegade raamat

avaneb silmade ees

läinust ärkavad pildid
tundeist põsed on vees

pööratud lehtede vaim

sümboleid innukalt otsib
lehekülg järgmise kaupa
olevikku vaikides trotsib

määrdunud samblased seinad

kunagi säras neis päike
kuulda on laste kilkeid
oli siis alles veel väike

tuul aeg-ajalt puhub

avali aegade lood
ärkavad uinunud rajad
südames ülevad vood

 

Kristel Põld 08.02.2018