Sissejuhatus "Urantia raamatusse"

Urantia – nõnda kõlab teie maailma nimi.

Urantia raamat koosneb Jumalusest ja universumite universumist kõnelevatest kirjadest, mille on koostanud selleks Urantiale saadetud Orvontoni komisjon.

Urantia on üks paljudest sarnastest asutatud planeetidest, mis moodustavad kohaliku Nebadoni universumi. Koos teiste omasugustega moodustab see universum Orvontoni superuniversumi, mille Uversa-nimelisest keskusmaailmast on meie komisjon pärit. Orvonton on üks seitsmest aja ja ruumi arenevast superuniversumist, mis tiirlevad jumaliku täiuse alguse ja lõputa loodu – Havona-nimelise keskse universumi ümber. Selle igavese ja keskse universumi südames asub liikumatu Paradiisisaar, lõpmatuse geograafiline keskpunkt ja igavese Jumala asupaik. Kõik need seitse superuniversumit moodustavad osakese tervikuniversumist, kuhu kuuluvad ka väliskosmoses paiknevad asustamata, kuid kujunevad universumid.

JUMAL JA JUMALIKKUS

Jumalust iseloomustab reaalne või potensiaalne ühtsus kõikidel reaalsuse mateeriaülestel tasanditel, loodud-olendid mõistavad seda ühendavat omadust kõige paremini jumalikkusena. Jumalikkus toimib isikulisel, eelisikulisel ja üliisikulisel tasandil.
Täielik Jumalus on tegev seitsmel tasandil:
1. Staatiline – eneses olev ja iseolev Jumalus;
2. Potensiaalne – oma tahet järgiv ja endale sihte seadev Jumalus;
3. Ühendav – isikustunud ja jumalikult vennalik Jumalus;
4. Loov – ennast jagav ja jumalikult ilmutunud Jumalus;
5. Arenev – avarduv ja loodud-olendi poolt äratuntud Jumalus;
6. Ülim – ennast kogev ning loodud-olendit ja tema Loojat ühendav Jumalus. Jumalus, kes toimib suuruniversumi aegruumiliste ülemjuhtidena esimesel tasandil, mida loodu ära tunneb; mõnikord kutsutakse teda ka Jumaluse Ülimuslikkuseks;
7. Viimane – projitseerunud ning aegruumi piire ületav Jumalus. Kõikvõimas, kõiketeadev ja kõikjalolev Jumalus. Jumalus, kes toimib mingil teisel, ühilduval jumalikkuse avaldumise tasandil tervikuniversumi tõhustate ülemjuhtijate ja absoniitsete alalhoidjatena. Suuruniversumi eest hoolt kandvate Jumaluste tegevusega võrreldes on see absoniitne funktsioon tervikuniversumis võrdväärne kõikse ülemjuhtimise ja ülima toetusega, mida mõnikord nimetatakse Jumaluse Lõplikkuseks.

Reaalsuse piiritletud tasandile on iseloomulik loodud-olendite elu ja aegruumi piirangud. Piiritletud reaalsusel ei pruugi olla lõppu, aga neil on alati olemas algus – nad on loodud.

Jumaluse Ülimuslikkuse tasandit võib vaadelda kui piiritletud eksistentside suhtes avalduvat funktsiooni. Reaalsuse absoniitset tasandit iseloomustavad alguse ja lõputa asjad ja olendid ning aja ja ruumi piiride ületamine. Absoniite ei ole loodud: nad ilmuvad – nad on lihtsalt olemas.

Jumaluse Lõplikkuse tasand tähendab absoniitsete reaalsustega seonduvat funktsiooni. Millal iganes ületatakse aeg ja ruum, sündigu see ükskõik millises tervikuniversumi osas, põhjustab selle absoniitse ilmingu Jumaluse Lõplikkuse tegevus. Absoluutne tasand on alguseta, lõputa, ajata ja ruumita. Näiteks Paradiisisaarel pole aega ega ruumi, Paradiisi aegruumiline seisund on absoluutne.

Jumalus on kõige jumaliku allikas. Jumalus on iseloomult ja eranditult jumalik, aga kõik, mis on jumalik, ei tarvitse tingimata olla Jumalus, ehkki seda kooskõlastatakse Jumalusega ning see püüab saavutada Jumalusega mingit ühtsuse faasi – vaimset, mõistuslikku või isikulist.

JUMALIKKUS
on Jumaluse iseloomulik, ühendav ja kooskõlastav omadus. Loodud-olendid mõistavad jumalikkust kui tõde, ilu ja headust; isiksuses seostub see armastuse, halastuse ja teenimisega; mitteisikulistel tasanditel avaldub see õigluse võimu ja suveräänsusena.

Jumalikkus võib olla täiuslik – täielik – nagu Paradiisi täiuslikkuse eksistentsiaalsel ja looja tasandil; ta võib olla ebatäiuslik nagu aegruumi evolutsiooni kogemuslikul ja loodud-olendite tasandil; ta võib olla ka suhteline, ei täiuslik ega ebatäiuslik, nagu on Havonas eksistentsiaalsete-kogemuslike suhete teatud tasanditel.

Kui üritame aduda täius kõigis suhtelisuse faasides ja vormides, puutume kokku seitsme võimaliku variandiga:
1) Absoluutne täius kõikides aspektides;
2) Absoluutne täitus mõnes faasis ja suhteline täius kõikides teistes aspektides;
3) Absoluutsed, suhtelised ja ebatäiuslikud aspektid erinevates seostes;
4) Absoluutne täius mõnes suhtes, ebatäiuslikkus kõikides teistes;
5) Absoluutset täiust mitte üheski suunas, suhteline täius kõikides avaldumisvormides;
6) Absloluutset täiust mitte üheski faasis, suhteline mõnes, ebatäiuslikkus ülejäänud faasides;
7) Absoluutset täiust mitte üheski faasis, suhteline mõnes, ebatäituslikkus ülejäänud faasides;
8) Absoluutset täiust mitte üheski omaduses, ebatäiuslikkus kõigis.

JUMAL
on sõnaline sümbol, mis märgib Jumaluse kõiki isikustumisi. Igal Jumaluse toimimise isikulisel tasandil nõuab termin erinevat definitsiooni ja teda tuleb igal tasandil veel edaspidi ümber defineerida, sest seda terminit võib kasutada Jumaluse erinevate – kooskkõlastatud või alluvate – isikustumiste märkimiseks.

Allikas: Urantia raamat. Urantia Foundation, 2010, lk 1-3.