Suletud hing, see virgutav müsteerium...
armastus ta vastu tugevaim mistahes sidemest...
Kui avabki ukse,
tormavad tantseldes vabadusse imekauni hääle ja rütmiga kullast mõtted,
neid ei kuule keegi...
Kõik on kurdid!!!
Kes tahakski kuulata, ei saa-
ei saa, sest kõik on ju kurdid...
Välja arvatud tema- see suletud hing...
Müsteerium jääb!
Armastus jääb!
Pimesi armastus!!!
jäägitu pimesi armastus jääb...
Sest on kuuljal miskit,
midagi nii ihaldusväärset, kaunist, kohutavat, mis paneb värisema viimse kui keharaku
ahastuses,
imetluses,
igatsuses suletud hinge järele...

Kristel Sapas