Kõusaare raamatust " Vaba tõus" mõtteteri ( raamatus filosofeeritakse surma üle):

" Ja surm... Surm kuulub kohe kindlasti ritta, kroonides kõiki " nüüd juhtub see siis ka minuga " hetki, olles tolle rea viimane aste. Pärast viimast astet algab aga vaba ruum ja vaba tõus."

" Ta voolab nagu läbi sõela, ja ei ole nii, et siis viljad jäävad sõelale pidama... Ei, kõik pressitakse läbi sõela, ehk ainult hapud viinamarjad jäävad pidama."

"... mingis punktis enam poeesia ei kehti. Sa lihtsalt tead, et midagi on õige."

" Nad ei näinud veel iseendas peituvat kisjkjat, haarjat nad arvasid , et see oli maksimalism."

"... igavikku pürgimise ja eksistentsi lõplikuse vahel on lõhe."

" Hõljumine on kõige täiuslikum liikumine."

" Ta kasutas oma surma unustamiseks mängu, kus ta külvas kellegi teise surma."

" Olla mujal. Tunda, et elu on mujal. Tunda adrenaliini sellest, et sa peaks olema mujal, aga ei ole- ja seal mujal on kuidagi tihedam. Sina aga oled avaruses. Su näol on värskus täitmata ülesannetest. Ideaalid ja süsteemid on ohutus kauguses. Sul on õhku, vabadust ja tunnet. Sa mängid oma jälitajatega, sul on julgust põgeneda."

"Ideaal ei tekita kirgi..."

" ...unistused on inimeste ainus pelgupaik-vaid unistustes saavad nad olla täiesti vabad..."

" ... enamik hädasid tuleb hirmudest ja tabudest..."

" " Hoopis mina olen mõrvar! Ma ärkasin, ma tapsin unistuse"! tahtsin öelda. " Ja oma unistustes tapsin ma palju rohkem inimesi kui sina." "