Külgetõmbeseadus läbi kvantfüüsika

Käisin sellisel konverentsil, kus rääkis keegi Kaido Pajumaa ühest univesumi seadusest-külgetõmbeseadusest läbi kvantfüüsika. Teadagi aatomituum koosneb positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest. Neid ümbritseb negatiivselt laetud elektonkest. Prootonite, neturoniga ning eletkronide vahel on aga tühimik ja seal asub energia. Ka prootonite, neutronite ja elektronide nö kesta sees asub tugev energia. Seega meie mateerias auke ei näe, tegelikkuses on aga see hõre. Näiteks käega me läbi laua ei löö. On olemas absoluutne null -273 Kelvinit, kus enam justkui mingit energialiikumist olla ei tohiks. Tema sõnul minu mäletamist mööda on kvantfüüsikud avastanud, et tegelikult alla seda on ka olemas mingid energiad. Elektronid pidavat oma nö orbiiti vahetama, kuid kaua ei teatud, kuhu nad vahepeal kaovad. Nüüd on tuldud järeldusele, et nad kaovad sinna kus need alla absoluutset nulli energiad on ja tulevad tagasi. Seal on nö universumi teadvus, kõrgem intellekt. Kõik mõtted on seal olemas, lihtsalt valid sealt omale neid. Selleks, et midagi elus toimuks, tuleks oma alateadvust mõjutada. Selleks pead pidevalt mõtlema ja alateadvuses asja tahtma. Ajus on ka olemas aatomid ja tuleb saada ühendus selle kõrgema intellektiga, selleks et nö eesmärki saavutada, tuleb universumile anda signaal, mida sa tahad. Selleks peab olema sul nö uskumus eesmärgiks alateadvuses. Nagu ma aru sain, siis pideva mõtlemisega eesmärgi peale, tugevndad seda sidet kõrgema intellektiga ja lõpuks soov võibki täituda. Info sinna unuversumi teadvusesse lähebki elektroni kaudu, mis ühel hetkel ära kaob ja hiljem tagasi tuleb. Nii sain mina aru.

http://www.castleofspirits.com/website/old/Australianghosthunters/ghostphotos.html

Sellel aadressil on kummitusfotod.

Probleemid Nibiru atmosfääriga

Sumerite ülestähenduste järgi sattus nefilimide koduplaneet umbes 430 000 või 450 000 aastat tagasi raskustesse. Tegemist oli atmosfääri probleemiga, mis sarnanes suuresti meie praeguse osooniprobleemiga. Ja ka nende teadlased jõudsid umbes sarnase lahenduseni, milleni on praegu jõudnud meiegi teadlased. Nimelt on meie teadlased teinud ettepaneku pihustada osoonikihti imeväikseid tolmuosakesi Päikese kahjustavate kiirte filtreerimiseks. Nibiru orbiit viib aga Päikesest väga kaugele ja nad pidid mõtlema ka soojuse peale. Nii otsustasidki nefilimid pihustada atmosfääri kõrgematesse kihtidesse kullaosakesi, mis peegeldaksid tagasi valgust ja soojust. Nad otsustasid hankida suurel hulgal kulda, selle pulveriseerida ning seejärel pihustada suurel hulgal kullaosakesed kosmosesse oma planeedi kohale. Jah, see on tõsi, need muistsed inimesed rääkisid asjust, mis mõjuvad modernsena. Nad rääkisid tõepoolest tulnukatest ning kõrgtehnoloogiast, kuid see siin pole „Star Trek“ või ulme, vaid tõelisus. See, mida nad ütlesid, on liialt hämmastav ning just seepärast jõuabki see nii aeglaselt meie tavateadvusesse. Nefilimid võisid reisida ka kosmoses, kuid tundub, et nende teadus polnud sel alal arenenud kaugemale kui meie oma praegu. Sumeri ülestähendused kujutavad neid kosmoselaevadega, mille tagaosast väljuvad leegid. Seega olid neil raketilaadsed laevad. See on kosmosereiside algtasand ning pole kuigi kõrgetasemeline. Tegelikkuses olid nad nii primitiivsed, et pidid ootama, kuni Nibiru jõuab Maale küllalt lähedale, enne kui võisid ette võtta reise kahe planeedi vahel.

Nefilimid avastasid, et Maal leidub rohkesti kulda ja nii saatsid nad 400 000 aastat tagasi Maa peale meeskonna, kelle ainsaks ülesandeks oli kulla kaevandamine. Nefilimide hulgas, kes Maale tulid, oli kaksteist ülemust, 600 töölist ning 300 nefilimi, kes jäid laevaga orbiidile tiirlema. Esmalt maandusid nad praeguse Iraagi aladele, lõid sinna oma baasi ning ehitasid üles linnad. Kulda nad selles piirkonnas ei kaevandanud, vaid liikusid selleks ühte teatud orgu Kagu-Aafrikas. Üks kaheteistkümnest juhist, kelle nimi oli Enlil, oli kaevurite juht. Rajati sügavaid kaevandusi, et kätte saada suuri kullakoguseid, mis saadeti koduplaneedile iga 3600 aasta tagant, kui Nibiru/Marduk Maast möödus. Sumerite savitahvlite järgi kaevandasid nad sel moel pikka aega-umbes 100 000-150 000 aastat enne, kui leidis aset nefilimide mäss.

Allikas: Drunvalo Melchizedek "Elulille iidne saladus"

Tiamat ja Nibiru

Kõige pöörasem ning erandlikum informatsioonikilluke, mida (sumerite) savitahvlitelt välja loeti (ja seal on veel palju enamat), on tegelikult lugu inimrassi ajaloo eelloost enne Aadamat ja Eevat. Seal räägitakse väga kaugest minevikust. Kogu lugu algab mõni miljard aastat tagasi, mil Maa oli veel väga noor ning tiirles ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahel. Teda kutsuti Tiamatiks. Iidsel Maal oli suur kuu, mil üleskirjutuste järgi pidi ise ühel heal päeval planeediks saama. Sumerite ülestähenduste järgi oli meie päikesesüsteemis veel üks planeet, millest me tänapäeval ähmaselt teadlikud oleme. See oli tohutu suur planeet, mis liikus teistele planeetidele vastupidises suunas. Ülejäänud planeedid liiguvad enam-vähem ühes suunas, kuid Nibiru liikus vastassuunas ning lähenedes teistele planeetidele, läbis ta Marsi ja Jupiteri orbiitide vahelise ala.

Sumerid ütlesid, et see planeet läbib meie päikesesüsteemi iga 3600 aasta tagant ning kui ta saabus, oli see tavaliselt päikesesüsteemi jaoks suursündmus. Seejärel eemaldub ta taas kõikidest teistest planeetidest ning kaob silmapiirilt. NASA on selle planeedi nüüd arvatavasti ka avastanud. Vähemalt on see küllalt tõenäoline. Nad kasutasid kahte satelliiti ning avastasid otsitu Päikesest erakordselt kaugel. See planeet on ilmselgelt olemas ning sumerid teadsid sellest juba tuhandete aastate eest. Siis juhtus nende ülestähenduste järgi saatuse tahtel nii, et ühel orbitaalsel möödumisel tuli Nibiru nii lähedale, et üks tema kuudest rammis Tiamati (meie Maad) ning rebis selle täpselt kaheks tükiks. Lähtudes sumerite ülestähendustest, löödi see suur tükk Tiamatit koos oma tähtsaima kuuga kursilt välja ning ta liikus orbiidile Veenuse ja Marsi vahel ning sai Maaks, nii nagu meie teda praegu teame. Teine pool aga purunes miljoniks tükiks, millest sumerite järgi sai „purustatud käevõru“, mida meie teame asteroidide vööna Marsi ja Jupiteri vahel. See on järjekordne asi, mille üle astronoomid imestavad. Kuidas said nad midagi teada sellest asteroidide vööst, kui seda palja silmaga näha pole?

Planeet Nibiru oli asustatud enesest teadlike olendite poolt, keda kutsuti nefilimideks. Nefilimid olid väga pikad, naised umbes 3-3.6, ning mehed 4.3-5 meetrit pikad. Lähtudes sumerite ülestähendustest, polnud nad surematud, kuid nende eluiga oli umbes 360 000 Maa aastat. Seejärel nad surid.

Allikas: Drunvalo Melchizedek "Elulille iidne saladus"

Sumer

Sumer

Sumerite ülestähendused on selle planeedi vanimad kirjutised. Need on 5800 aastat vanad, kuid kirjeldavad sündmusi, mis leidsid aset miljardeid aastaid tagasi, ning räägivad ka üsna üksikasjalikult sündmustest, mis toimusid 450 000 aastat tagasi. Vanim teadaolev kultuur maailmas, Sumer, sai alguse umbes 3800 aastat eKr ning sumerid teadsid täpselt, milline näeb välja päikesesüsteem avakosmosest vaadelduna. Nad teadsid kõiki planeete ning loetlesid neid väljast sissepoole, justkui sisenedes päikesesüsteemi väljastpoolt. Nagu dogonid koopaseintel kirjutatu põhjal, teadsid ka sumerid erinevate planeetide relatiivseid suuruseid ning kirjeldasid neid planeete detailselt, nagu oleksid nad neid kosmosest vaadelnud. Nad kirjeldasid kõike: millised need planeedid välja näevad, milline on sealsete pilvede värv, teati isegi vee olemasolust. Ja kõike seda kirjeldati detailselt 3800 aastat eKr. See on fakt. Kuidas on see võimalik?

Enne seda, kui NASA saatis välimiste planeetide vaatlemiseks üles oma kosmosesondid, edastas Sitchin neile sumerite kirjeldused kõikidest planeetidest, vaadelduna kosmosest. Ning kui satelliit üksteise järel nende kõigini jõudis, selgus, et sumerite kirjeldused olid täpipealt õiged. Lisaks sellele teadsid nad juba oma kultuuri eksistentsi algusest peale võrdpäevsuse pretsessioonist. Nad teadsid, et Maa paikneb oma teljel 23-kraadise nurga all orbitaalse plaaniga Päikese suhtes ning et ta pöörleb piki ovaali, mille läbimiseks kulub tal täpipealt 25920 aastat. Savitahvlitelt võib välja lugeda palju hämmastavat informatsiooni, mis ei sulandu just eriti kiiresti meie tavateadmistesse. Nii nagu mulle koolis õpetati ja nii nagu ma sellest aru sain, kirjutas Mooses oma loomisloo umbes aastal 1250 eKr-3250 aastat tagasi. Kuid sumeri savitahvlitelt, mis kirjutati vähemalt 2000 aastat enne Moosest, võib peaaegu sõna-sõnalt lugeda piibli esimest lugu. Neil tahvlitel on kirjas isegi Aadama ja Eeva ning nende poegade ja tütarde nimed, nagu ka kõik muu, mida on kirjeldatud loomisloos. Kõik oli kirja pandud juba enne, kui Mooses selle informatsiooni sai. See tõestab, et Mooses polnud Loomisloo autor.

Allikas: Drunvalo Melchizedek "Elulille iidne saladus"

Võrdpäevsuse pretsessioon

Võrdpäevsuse pretsessioon

Praegusel ajal omab Maa tiirlemisel ümber päikese umbes 23-kraadist kallet oma orbiidi tasapinna suhtes. See on nurk, mille all valgus Päikeselt Maale langeb ning mis muutub vastavalt sellele, millises orbiidi punktis Maa parajasti viibib. Seetõttu on meil ka neli aastaaega.
Selle aastase pöörlemise sees on veel üks teine väga aeglane võnkumine, mida enamik inimesi teab võrdpäevsuse pretsessioonina, mille täistsükli sooritamiseks kulub 26000 aastat. Täpsemalt 25920 aastat (sõltuvalt sellest, kelle andmeid te loete, sest iga autor esitab tsükli pikkust mõneaastase erinevusega). On ka teisi võnkumisi. Näiteks pole see 23-kraadine nurk Päikese suhtes fikseeritud ning umbes 40000 aastaga toimub ligikaudu kolmekraadine nihe-23-lt 26-le kraadile. Siis on jällegi väike võnkumine selle väikese kolmekraadise võnkumise sees, mis lõpeb iga 14 kuu tagant. On avastatud veel üks võnkeperiood, mis kestab 14 aastat. Ja juba väidetakse, et on avastatud veel üks. Uurides iidseid sanskriti kirjutisi, näete, et kõik need võnkumised on meie planeedi teadvuse jaoks ülitähtsad. Nad on otseselt seotud teatud sündmustega ning ajaga, mil need sündmused toimuvad- samamoodi nagu meie DNA on seotud inimkeha arengu eri faasidega.
Nüüd tahaksin ma vaadelda peamist võnkumist, mida nimetatakse võrdpäevsuse pretsessiooniks. See maakera telje võnkuv liikumine järgib ovaalset mustrit. Ovaali pikema telje parem ots, mida nimetatakse apogeeks, osutab galaktika keskme suunas. Ovaali alumine pool märgistab perioodi, mil planeet liigub galaktika keskme suunas, ning ülemine pool näitab alguspunkti tagasi jõudnud Maa taasalgavat eemaldumist. Seega galaktika keskmest eemalduvat liikumist kutsutakse ka liikumiseks galaktika tuules. Sanskritikeelsetes kirjutistes on juttu sellest, et muistsed olendid (kes mingil moel teadsid nimetatud ettenihkumisest) ütlevad, et suured muutused maakeral ei toimu mitte ovaali tippudes, vaid veidi aega pärast nende ekstreemsete punktide läbimist (punktid A ja C). Suured muutused leiavad aset just neis punktides. Jõudes (muistsete kirjutiste järgi) ülemise ovaali punkti C, eemaldume me galaktika keskmest, „uinume“ ning meie teadvuse tase langeb, kukkudes läbi dimensioonide, kuni me lõpuks jõuame alumisse ovaali, hakkame ärkama ning taas läbi dimensioonide ülespoole liikuma. Ärkamine toimub teatud kindlat seaduspära järgides, kuni me jõuame jällegi ülemisse ovaali ning „uinume“ uuesti. See on spiraalikujuline avatud otstega muster, mis sarnaneb vedruga, mitte ringina korduv tsükkel. Seepärast on iga järgnev uneperiood lühem ning eelmisest vähem intensiivne, iga korraga ärkame üha enam ning täielikumalt. Sarnane tsükkel toimub Maa peal iga päev. Kui vaatleksite Maad kosmosest, siis on ta igal hetkel poolenisti valguses ning poolenisti pimeduses ja enamik inimesi planeedi pimedal poolel arvatavasti magavad ning inimesed planeedi valgel poolel on enamasti ärkvel ja tegutsevad. Ehkki meil on öö ja päev, ei korda me sama asja ikka ja jälle, vaid loodetavasti ärkame ning saame iga päevaga üha enam teadlikuks. Kuigi me uinume ning ärkame, liigume me üha edasi. Võrdpäevsuse pretsessiooniga on täpselt sama lugu, ainult et tegemist on palju pikema tsükliga.
Tiibetlased ning hindud kutsuvad neid erilisi ajavahemikke juugadeks, mis tähistavad lihtsalt ajastuid. Igal juugal on oma langus- ning tõusufaasid. Enamik viimase 2000 aasta jooksul kirjutatud raamatuist on kirjutatud nn magavate inimeste poolt, kes rääkisid üldiselt ning üritasid lahti mõtestada raamatuid, mis olid kirjutatud nn magavate inimeste poolt, kes rääkisid üldiselt ja mõstestasid lahti raamatuid, mis olid kirjutatud enam ärkvel olnud inimeste poolt. Nad ei mõistnud, mida vanemates raamatutes öelda taheti.

Allikas: „Elulille iidne saladus“ Drunvalo Melchizedek.

Kas kordub?

Hilisbabüloonia ehk Kaldea riik tekkis pärast Assüüria hävitamist babüloonlaste poolt liidus meeldaste ja pärslastega, misjärel Babülooniat mõjutas tugevasti tolleaegne iraani usund zurvanism, mille järgi on kõik maailmas toimuv igikestva aja poolt täpselt ette määratud, kusjuures ettemääratuse indikaatoriteks on taevatähed. Kui tähed pöörduvad tagasi oma algpositsioonidele nõndanimetatud suure aasta lõpus, siis hakkavad kõik sündmused kuni viimsete üksikasjadeni korduma. Ka kreeka filosoofias leidub astraalfatalismi jälgi. Pythagoras arvas, et "kõik, mis millalgi juhtus, kordub ettemääratud ajal uuesti ja pole midagi tõeliselt uut. "Stoikude õpetuse järgi hävib maailm tules, kui kõik tähed on oma algpositsioonidele tagasi pöördunud, ning seejärel tekib uus maailm. Kuni tähed liiguvad samasuguseid teid mööda nagu varem, kordub kõik muutumatul kujul,"... uuesti ilmuvad Sokrates ja Platon..." Suure aasta pikkuseks pakkus Herakleitos 18 000 aastat, stoikud 360 korda rohkem.

"Sumeri ja Akkadi astronoomia ja astroloogia" Liisi Rünkla

Mer-Ka-Ba

Mer-Ka-Ba

Allikas: „Elulille iidne saladus I osa“, Drunvalo Melchizedek

Veel 13 000 aastat tagasi olime endi juures teadlikud, mille oleme nüüdseks täiesti unustanud. Nimelt ümbritsevad meie kehasid teatud moel pöörlevad geomeetrilised energiaväljad, ning see on seotud hingamisega. Need geomeetrilised energiaväljad pöörlesid kunagi meie ümber kiirusel, mis lähenes valguse kiirusele, kuidas pärast langust nende liikumine aeglustus ning teatud aja möödudes seiskusid nad päriselt. Kui selline väli on meie ümber taasloodud ning pöörlema pandud, nimetatakse seda Mer-Ka-Ba`ks ninng selle tähtsus meie reaalsuses on hindamatu. Mer-Ka-Ba avardab meie taju ja teadlikkust sellest, kes me oleme, ühendades meid kõrgemate teadvustasanditega ning taastades meis mälestuse inimloomuses peituvatest lõpututest võimalustest. Sõna Mer-Ka-Ba koosneb kolmest lühikesest sõnast- Mer, Ka ja Ba- mis pärinevad Vanast Egiptusest sellest tähenduses, nagu meie neid kasutame. Mer tähistab teatud spetsiifilist laadi valgust, mille olemust mõisteti vaid Egiptuses XVIII dünastia ajal. Nimetatud valgus on vaadeldav kahe, ruumis eri suundades pöörleva valgusväljana ning see kogemus loodi teatud hingamisjärgnevuse abil. Ka tähistab tähistab individuaalset vaimu ning BA vaimu interpretatsooni reaalusest, kus ta toimib. Meie reaalsuses defineeritakse Ba-d keha või füüsilise reaalsusena. Niisiis on Mer-Ka-Ba eri suundades pöörlev valgusväli, mis mõjutab üheaegselt vaimu ja keha. See on sõiduk, mis võib viia vaimu ja keha (ehk kellegi tõlgenduse reaalsusest) ühest maailmast või dimensioonist teise. Tegelikkuses on Mer-Ka-Ba midagi hoopis rohkemat, sest tema abil on võimalik ka reaalsusi luua, mitte neid ainult läbistada.

Kuidas Atlantise langus meie reaalsust muutis

Drunvalo Melchizedek „ Elulille iidne saladus I“

Kogu tekst, mille kirjutanud olen, on võetud sellest raamatust minu äranägemise järgi.

Kuidas Atlantise langus meie reaalsust muutis

Veidi vähem kui 13000 aastat tagasi juhtus Maa peal midagi väga dramaatilist, mis mõjutas meie planeedi edasist ajalugu. Kunagi ammu eksisteerisime siin planeedil väga kõrgel teadvustasandil, mida me praegu isegi ette kujutada ei suuda. Me suudame vaevu mõista seda, kus me kunagi olime, sest see, kes me siis olime, on niivõrd erinev meie praegusest olemusest. Teatud sündmuste tagajärjel, mis leidsid aset 16000 kuni13000 aastat tagasi, langes inimkond väga kõrgelt teadvustasandilt läbi paljude dimensioonide ja ülemtoonide üha suurenevasse tihedusse, kuni jõudsime viimaks käesolevasse reaalsusesse, kolmandasse dimensiooni planeedil Maa, meie tänapäevasesse maailma.

Kõige tähtsam muutus toimus aga viisis hankida praanat (see on hinduistlik sõna, mis tähistab selle universumi eluenergiat). Praana on meile ellujäämiseks vajalikum kui õhk, vesi, toit või mõni muu substants ning moodus, kuidas seda energiat oma kehasse võtta, mõjutab radikaalselt seda, kuidas me Reaalsust tajume.

Atlantise ajal ja varem oli praana hankimine otseselt seotud elektromagnetilise energiaväljaga, mis ümbritseb meie keha. Kõik energiakujundid meie väljas on geomeetrilised ning tähtsaim kujund, millega me edaspidi tööle hakkame, on tähttetraeeder, mis koosneb kahest omavahel ühendatud tetraeedrist. Seda võib vaadelda ka kolmemõõtmelise Taaveti tähena.

Ülespoole suunatud tetraeedri tipp ulatub käelaba pikkuse võrra pealaest kõrgemale, allapoole suunatud tetraeedri tipp paikneb aga käelaba pikkuse võrra jalataldadest allpool. Mõlemaid tippe ühendab kogu keha energiakeskusi-tšakraid-läbiv toru. Selle toru läbimõõt on võrdeline teie pöidla ja pikima sõrme ühendamisel tekkiva ringi diameetriga. Ta näeb välja nagu kiirgav läbipaistvast klaasist toru, kui välja arvata kristalliline struktuur tähttetraeedri tippe ühendava toru otstes.

Enne Atlantise langust voolas praana meisse mööda seda toru samaaegselt nii ülalt kui ka alt ning need kaks praanavoolu kohtusid siis mõne meie tšakra sisemuses. Sellel, kuidas ja kus need kaks praanavoolu kohtuvad, oli ja on alati olnud eriline tähtsus selles iidses õpetuses, mida õpitakse siiani kõikjal universumis.

Teiseks tähtsaks punktiks inimese kehas on käbinääre, mis asetseb pea keskel ning millel on tohutu roll meie teadvuse arengus. See nääre on tänaseks kahanenud endisest pingpongipalli suurusest kerast kuivanud hernetera suuruseks moodustiseks, kuna pärast langust unustasime me, kuidas sea organit kasutada- ja kui te midagi ei kasuta, siis see taandareneb. Varasematel aegadel voolas praana meisse läbi käbinäärme Käbinääre näeb Jacob Libermani raamatu „ Valgus, tuleviku meditsiin“ järgi välja nagu silm ja see tõepoolest sarnaneb silmaga.

Isegi oma praeguses kokkukuivanud olekus sisaldab käbinääre kõiki püha geomeetria elemente ning teadmist, kuidas Reaalsus täpselt loodud on. See teadmine on olemas meis kõigis, igaühes meist. Selline teadmine ei ole meile hetkel lihsalt veel kättesaadav, kuna me kaotasime oma mälu, kui langesime läbi dimensioonide ning ilma oma mälestusteta hakkasime hingama teisiti. Selleasemel et võtta praanat vastu käbinäärme kaudu ning lasta sel kehas ringelda, voolata piki kesktelge nii üles kui alla, hakkasime hingama läbi nina ja suu. See, et praana ei sisenenud meisse enam läbi käbinäärme, põhjustaski muutuse meie reaalsustajus ning me hakkasime seda Üht Reaalsust interpreteerima teisiti kui varem (toimus polariseerumine heaks ja kurjaks).

Polariseerituse vaatepunktist lähtudes, kui vaadelda planeeti ja selle arengut, ei oleks me tohtinud siia alla langeda. Järgides evolutsiooni normaalset järgnevust, ei tohiks me praegu siin olla. Järelikult juhtus midagi, mida ei oleks pidanud juhtuma. Võib öelda, et me muteerusime-meie kromosoomid muutusid. Ühesõnaga, Maa on olnud juba 13000 aastat häireolukorras ning paljud olendid ja teadvustasandid teevad koostööd, et aidata meil jõuda tagasi rajale (DNA-ni), kus me olime enne langust. Meid abistada püüdvad olendid kõikjalt universumist on algatanud meie aitamiseks palju erinevaid eksperimente, mõned neid legaalselt, mõned ilma loata.

Hopi indiaanlased

Hopi indiaanlased on köitnud minu tähelepanu. Leidsin youtube´st ühe dokumentaali, kus vanemad Hopi indiaanlased jagavad tarkusi. Jutustan siin eesti keeles kiirelt üle.

Tulemas on puhastusaeg ja siis uuenduslik aeg. Oleme sellele lähedal. Meile öeldi, et näeme Ameerikat tulemas ja minemas, Ameerika on sisemiselt suremas. Prohvetlus ja inimese võime Maal elada jõuab suurte probleemideni. Kui sa vaimselt ei ole Maaga seotud, siis sa ei jää elama. Kui Columbus tuli, siis hakkas tegelikult I maailmasõda, sest temaga tulid kõik Euroopast. Teise maailmasõja lõpuks oli meid indiaanlasi 800 000 kuuekümnest (või kuuesteistkümnest) miljonist.
Kõik on vaimne, kõigel on hing. Kõik on loodud ühe looja poolt, mõned kutsuvad teda Jumalaks, mõned Puddhaks, Allahiks. Meie oleme siin Maal mõned talved, siis lähme vaimuilma. Vaimuilm on reaalsem, kui paljud usuvad. Vaimuilm on kõik. Üle 90 % kehast on vesi, tuleb juua head vett. Kuni eurooplaste tulekuni said indiaanlased juua igast jõest. Vesi on püha. Meie DNA on sama, mis puul.. Meil on sama saatus puuga. Kui maa, vesi , atmosfäär hävinevad, hävineme ka meie. Minus ei tekita negatiivseid tundeid asjaolu, et tulevad suured muutused. See on evolutsioon- see on aeg. Miski ei jää samaks. Tuleb õppida istutama. Tuleb mõista, et oleme üks pere. Ei ole lõppu läbi elu. Meil on kohustused. Igal generatsioonil on oma aeg, liidrid. Igal generatsioonil omad probleemid. Kuid kohustused on ikka. Tuleb hoolitseda järgmise 7 generatsiooni eest. Tuleb jälgida lapsi - kes on laste seas liider - teda õpetada ja jälgida. On olemas loomulikud liidrid. Inimesed räägivad õigustest, aga mitte kunagi kohustustest. Liidritel peab olema visioon.
Puu on ühiskond. Teatud taimed kasvavad teatud puude ümber. Kui tapad puu, tapad ka taimestiku, mis seda ümbritseb. Need taimed, mis puu ümber kasvavad võivad olla tähtsad ravimid, mida inimesed kasutavad. Kui istutad uuesti puu, siis kasvab puu küll uuesti, kuid mitte enam see taimestikust koosnev kommuun.
Palju on majanduslikke ühinguid nagu näiteks riike, aga palju rohkem on äriühinguid, mis tähendab, et need on edasiviivaks jõuks. Need aga ei muretse inimõiguste üle. Need ei muretse isegi inimeste üle, kes seal töötavad, missugused otsused sealt siis tulla saavad. Inimesed peavad ärkama ja teadlikuks muutuma. Tuleb kokku hoida. Tänapäeval on tarbimisühiskond. Selget mõistust tuleb kasutada. Kui indiaanlastel keegi midagi halvasti tegi, siis nõukogu ees küsiti temalt, kes oli liider. Öeldi, et ei ole hea, et järgid kedagi, tuleb kasutada oma selget mõistust. Kõik peaksid olema omaenda juhid.
Äri kannab maailmamajandust. Me oleme naabrid, me oleme seotud tänu tehnoloogiale, majandusele. Tuleb turuga tegeleda. Maailma struktuur tugineb universiaalsetele seadustele. Kui astud nendele vastu, siis saad haiget. Loomuõigusel ei ole siis halastust sinu suhtes. Maa on kõikvõimas. See ei ole tehtud inimeste jaoks - me oleme osa sellest. Maal on omad protsessid. Kui hävitate end inimestena ja hävitate elu, siis Maa ei lõppe, see elab edasi. Elu maal aga hävib. See on meie lõpp, aga maailm, olenemata sellest, mis kahjustusi me teinud oleme, muutub varsti jälle roheliseks, aga ilma inimesteta, sest tal on aeg terve maailm. Me kasutame rohkem, kui toodame. Me ise aga ei lõpeta seda. Me peame ise oma hobust juhtima. Ühiskond peab olema moraalne. Iga päev mis sa arvad, et sa ei tee õigesti, jääb sul aega selle õigesti tegemise jaoks vähem. Igaühel on missioon Maal. See on sinus iseenesest, see on koguaeg sul sees olnud. Inimesed ei pruugi seda kohe endas lihtsalt ära tunda.
Meile on saadetud sõnumitooja, teda on nimetatud rahutoojaks. Ta jälgis indiaanikülas mehi põõsastes, kes oli kõige kardetum, võimsam. Kes oli kõige kurjem, temale ta lähenes. Miks rahutegija valis kõige kurjema? Sest inimesed ei teadnud, kuidas loomulikul viisil surdi, kõik surid teiste inimeste läbi. Liidrid olid vanasti tugevamad, mitte targemad. Isegi naised kartsid oma mehi. Rahutegija tõi suure teate: austage elu. Mehed, kes kõikide poolt olid kardetud, nautisid seda elu. Nemad ei tahtnud seda rahu. Rahutegija ütles, et unisversiaalseid seadusi ja mõistust tuleb järgida. Naine kannab elu, ta on fundamentaalse tähtsusega, kui ei ole naist, ei ole elu. See on lugu, kuidas rahutooja tõi sõnumi inimestele. Kuidas ta suutis inimesed muuta rahulikku ühiskonda. Me oleme teinud kõik selleks, et seda hoida, aga teisel ajal ja teises kohas. Me vaatame sõprade üle. Üks juhis oli veel: me nüüd asetame teie kätte kogu elu. Teie ülesanne on kanda hoolt kogu elu eest. Ta rääkis kaladest, loomadest, puudest- kõigest mis kasvas. Sest see on perekond. Me oleme kõik perekond. Kui keegi komponentidest kukub tsüklist välja, kukub süsteem peagi kokku. Meie, inimkond oleme ainsad, kes ei anna süsteemile midagi. Me oleme ainsad, kes ainult võtavad. Vanasti vaatasime valgeid ja naersime, kui nad kulla järele jooksid, nüüd ka ise jooksevad meie seast inimesed kulla järele ja see on nukker.

http://www.youtube.com/watch?v=g7cylfQtkDg
http://www.youtube.com/watch?v=tqfvUA2vRAM&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=9piIziXU9RE&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=Z57zs_Q67Ng&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=2BqJMwKZdyE&feature=related

Ancient Aliens- dokumentaalfilm, väga huvitav.(eestikeelsed subtiitrid)

http://www.youtube.com/watch?v=X_oEKTFAzTI
http://www.youtube.com/watch?v=lhecmZGiUQE&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=Q-FwLP5Jqd8&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=tEDZ0TUJjn0&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=AG_rNQP64-o&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=9XqoQq0eI1c&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=OyjH6y1Z0Lg&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=xezQFbjuKn8&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=LxZC0bEp9To&feature=related

Mulle film väga meeldis. Kõige hämmastavamaks olid iidsetel aegadel tehtud maakaardid, mis olid väga täpsed, nt Antarktika maismaa tipud olid täpselt õiged, praegu katab jää seda ala jää. Maakaardid olid tehtud ajal, mil inimene ei oleks "tohtinud" veel reisida. Samuti on uskumatu, et Stonehenge on tehtud meie päikesesüsteemi järgi, nagu veel üks püramiidide väljak. Asjaolu, et seinamaalingutel joonistati kogu Maal ebamaiseid olendeid kummaliste lendmasinatega; asjaolu, et iidsetel aegadel oli olemas juba hammasratastega keerulisem masin, mille kohta võiks öelda algeline arvuti; Bagdadi patarei; Pumapunku- imelised peened blokid, tehtud ajal, mil seal elanud inimene ei osanud veel kirjutada. Blokid olid tehtud tardkivimist, ainus, millega oleks kivimeid lihvida saanud, oleks olnud teemant. Üks blokk kaalus 800 tonni, lähedal ei kasva ühtegi puud, millega oleks saanud blokki vedada. Uurijad tõstatavad küsimuse, kas inimesed ei ole jumalateks pidanud mitte UFO-sid. Ja palju muud põnevat on filmis.

Nikola Tesla- midagi enamat kui lihtsalt teadlane, üleloomulike võimetega.

Video http://www.youtube.com/watch?v=gt8Y93k0pB0&feature=related

Nikola Tesla kasutas looduse fenomenide kirjeldamiseks sanskritikeelseid mõisteid. Juba 1891. aastal kirjeldas Tesla universumit kui kineetilist süsteemi, mis on täidetud energiaga, mida on võimalik rakendada igasugusest asukohast. Järgnevatel aastatel avaldasid Swami Vivekananda õpetused tema põhimõtetele suurt mõju. Swami Vivekananda oli esimene ida joogide reast, kes tõid vedaanta filosoofia ja religiooni läände. Pärast Swamiga kohtumist ning pärast idamaise vaateviisi, ainelist maailma juhtivate jõududest, edasist uurimist hakkas Tesla kasutama sanskriti sõnu akasa, prana ning valgust kandva eetri mõistet, kirjeldamaks mateeria allikat, olemasolu ning ehitust. See artikkel jälgib Tesla arusaamu veedade teadusest, tema selleteemalist kirjavahetust lord Kelviniga ning seoseid Tesla ja Walter Russelli ning teiste sajandivahetuse teadlastega. Lõpuks kirjeldab autor seda, mis on avalikkusele peidus olnud mitmeid aastaid ja mida ta peab eelduseks Tesla kujutatud vaba energia süsteemidele.
Tesla varasem füüsilise universumi kirjeldus
Tesla trafoAastaks 1891 oli Nikola Tesla leiutanud mitmeid kasulikke seadmeid. Nende hulka kuulusid kaarlamp (1886), vahelduvvoolu mootor, elektri genereerimis- ja ülekandesüsteemid (1888), elektri konverteerimise ja jagamise süsteem ostsilleeruvate laengutega (vahelduvvool) (1889) ning kõrgsagedusliku voolu generaator (1890). Tuntuima patendi jaoks sai ta inspiratsiooni sõbraga Ungaris Budapesti pargis jalutades. Päikeseloojangu jälgimise ajal tekkis Teslal visioon, milles ta nägi, kuidas vahelduvaid elektromagnetvälju saaks uutlaadi elektrimootorites kasutada. See viis teada-tuntud vahelduvvoolu edastussüsteemini. Kuid aastal 1891 patenteeris Tesla midagi, millest ühel päeval võib saada tema kuulsaim leiutis. See on aluseks elektrivoolu edastamisele traadita ning seda tuntakse Tesla Trafo nime all. Samal aastal Ameerika Elektriinseneride Instituudile kõnet pidades andis Tesla järgmised kommentaarid:
„Ei möödu palju põlvkondi, kuni meie masinad töötavad energial, millele on võimalik ligi pääseda igast universumi punktist. See idee pole uudne... Me leiame selle toredas müüdis Antaiosest, kes saab energiat maast; me leiame selle ühe teie matemaatiku peentest spekulatsioonidest... Kosmos on energiaga täidetud. On see energia staatiline või kineetiline? Kui staatiline, siis on meie ootused asjatud; kui kineetiline – ja me teame kindlasti, et see on nii –, siis on see vaid aja küsimus, millal inimestel õnnestub oma masinad ühendada looduse masinavärgiga.“1
Nii kirjeldas Tesla universumi enne, kui ta tutvus India, Tiibeti ja Nepali rahvaste vedaanta teadusega. See teadus kogus Swami Vivekananda kolmeaastase ringreisi ajal esmalt populaarsust USAs ning seejärel mujal läänes.
Vedaanta teadus ja Swami Vivekananda
Nikola Teslaja Swami Vivekananda
Veedad on kirjutiste kogum, mis sisaldab hümne, palveid, müüte, kroonikaid, ettekandeid teadusest ja reaalsuse olemusest, ning on vähemalt 5000 aastat vana. Veedades on kirjeldatud aine ja antiaine olemust ning aatomi struktuuri. Veedades kasutatakse sanskriti keelt. Sanskriti päritolu pole täielikult mõistetud. Lääne õpetlased arvavad, et see toodi Himaalaja piirkonda ja sealt lõuna poole Indiasse leviva aaria kultuuri poolt. Paramahansa Yogananda ja teised ajaloolased aga ei nõustu selle teooriaga, tuues välja, et Indias pole ühtegi tõendit, mis võiks antud väidet kinnitada.2
Sanskritis on sõnu, mis kirjeldavad lääne meelele täiesti mõistetamatuid ideesid. Üksikute sõnade tõlkimiseks inglise keelde võib vaja minna tervet lõiku. Olles 70ndate lõpus pisut sanskritti õppinud, mõistis selle teksti kirjutaja, et Tesla kasutatav vedaanta terminoloogia võib olla võtmeks mõistmaks tema vaateid elektromagnetismile ja universumi olemusele. Kuid, kus õppis Tesla vedaanta mõisteid ja sanskriti terminoloogiat? Hästi tuntud Cheney3, Hunti ja Draperi4 ning O'Neali5 kirjutatud biograafiate ülevaatamisel ei paista ühtegi märget selle kohta, et Tesla oleks sanskriti keelt osanud. Kuid O'Neal on lisanud väljavõtte avaldamata artiklist "Inimese suurimad saavutused":
„Täielikult arenenud olendis, Inimeses, avaldub müstiline, vääramatu ja vastupandamatu soov: imiteerida loodust, luua, luua ise imed, mida tajub... Kaua aega tagasi ta mõistis, et kõik tajutav mateeria pärineb ühest algainest või millestki tajumatult peenest, mis täidab kogu ruumi, Akasast või valgust kandvast eetrist, läbi mille toimib elu andev prana ehk loov jõud, kutsudes lõpututes tsüklites olemasollu kõik asjad ja nähtused. Algainest, haaratuna lõpututest keeristest, millel on tohutu kiirus, saab jäme mateeria; kui energia vaibub, siis liikumine peatub ning mateeria kaob, muutudes tagasi algaineks.“
Leland Andersoni arvates kirjutati artikkel 13. mail 1907. Anderson paneb samuti ette, et Tesla võis sanskriti terminoloogiaga kokku puutuda Swami Vivekanandaga suheldes ning, et John Dobson6 San Francisco Sidewalk Astronomers Association'ist oli seda tutvust uurinud.
Swami Vivekananda sündis Indias Calcuttas 1863. aastal. Tema õpetaja Ramakrishna inspireeris teda kõiki inimesi teenima kui Jumala ilminguid. 1893. aastal alustas Swami Vivekananda ringreisi läänes, osaledes Maailma Usundite Parlamendi tegevuses Chicagos. Kolme aasta jooksul, kui ta Ameerika Ühendriikides ja Euroopas reisis, kohtus Vivekananda mitmete oma aja tuntud teadlastega, sealhulgas lord Kelvini ja Nikola Teslaga. Swami Nikhilananda7 sõnade kohaselt:
Nikola Tesla, suur teadlane, kes oli spetsialiseerunud elektrile, oli väga vaimustatud, kuuldes Swami seletust saankhja kosmogooniast ja hindude tsüklilise olemasolu teooriast. Eriti hämmastas teda sarnasus saankhja aine- ja energiateooria ning kaasaegse teaduse vahel. Swami kohtus New Yorgis ka Sir William Thomsoniga, hilisema lord Kelvini ja professor Helmholtziga, kahe juhtiva lääne teaduse esindajaga. Kuulus prantsuse näitleja Sarah Bernhardt intervjueeris Swamit ning imetles väga tema õpetusi.8
Esimest korda kohtusid Swami Vivekananda ja Nikola Tesla arvatvasti Sarah Bernhardti korraldatud peol. Sarah Bernhardt mängis „Iziel'i“ rolli samanimelises näidendis9. See oli prantsuse versioon Buddha elust. Nähes publiku seas Swami Vivekanandat, korraldas ta kohtumise, millel osales ka Nikola Tesla. Kirjas sõbrale 13. veebruaril 1896 täheldas Swami Vivekananda järgmist:
... Mr Tesla oli võlutud, kuuldes vedaanta pranast, akasast ja kalpadest, mis tema arvates on ainukesed teooriad, mida modernne teadus suudab vastu võtta... Mr Tesla arvab, et suudab matemaatiliselt demonstreerida, et jõud ja mateeria on taandatavad potentsiaalseks energiaks. Ma kohtun temaga järgmisel nädalal, et seda matemaatilist tõestust näha.10
Swami Vivekananda lootis, et Tesla suudab näidata, et see, mida nimetame mateeriaks, on lihtsalt potentsiaalne energia, kuna see ühendaks veedade õpetused kaasaegse teadusega. Swami mõistis, et „sel juhul paigutataks vedaanta kosmoloogia kindlale pinnale“. Harmooniat vedaanta teooriate ja lääne teaduse vahel selgitati järgmise skeemiga:
Brahman
=
Absoluut






Mahat või Īśvara
=
Ürgne Loov Energia



+---------+
+---------+
+---------+
Prāna ja Ākāśa
=
Energia ja Mateeria
Tesla mõistis sanskriti terminoloogiat ja filosoofiat ning leidis, et need olid head vahendid füüsilise universumi mehhanismide kirjeldamiseks, nagu tema neid nägi. Neid, kes püüavad mõista teadust Nikola Tesla leiutiste taga, aitaks sanskriti ja vedaanta filosoofia õppimine.
Nähtavasti ei õnnestunud Teslal energia ja aine samasust näidata. Kui see oleks õnnestunud, oleks Swami Vivekananda selle kindlasti üles märkinud. Selle põhimõtte matemaatiline tõestus tuli kümme aastat hiljem, kui Albert Einstein avaldas oma töö relatiivsusest. See, mida idas oli tuntud 5000 aastat, sai siis tuntuks ka läänes.
Brahman on defineeritud kui iseenesest eksisteeriv mitteisikuline vaim; Jumalik Olemus, millest kõik asjad emaneeruvad, millele nad toetuvad ning millesse tagasi pöörduvad. Pange tähele, et see on väga sarnane põlisameeriklaste Suure Vaimu mõistega. Isvara on Ülim Valitseja; kõrgeim võimalik Absoluudi mõiste, mis on teisel pool kõiki mõtteid. Mahat tähendab sõna-sõnalt Suurt ning seda tõlgendatakse ka kui universaalset mõistust või kosmilist intelligentsust. Prana tähendab energiat (tavaliselt tõlgitakse elujõuks) ning akasa tähendab ainet (tavaliselt tõlgitakse eetriks). Dobson toob välja, et kõige sagedasemad akasa ja prana tõlked pole päris korrektsed, kuid Tesla mõistis nende tegelikku tähendust.
Kohtumine Swami Vivekanandaga stimuleeris Nikola Tesla huvi ida teaduse vastu. Swami märkis hiljem ühe loengu ajal Indias: „Mulle on mõned tänapäeva parimad teadlased rääkinud, kui imetlusväärselt ratsionaalsed on vedaanta järeldused. Ma tunnen neist isiklikult ühte, kel on vaevalt aega oma eine söömiseks või laborist lahkumiseks, kuid kes on kohal kõigis mu vedaanta loengutes; need on, nagu ta selgitas, nii teaduslikud, et harmoneeruvad täpselt ajastu püüdlustega ning järeldustega, milleni modernne teadus on praegu jõudmas.“11

Teksti allikas: http://teosoofia.ee/nikola_tesla_1853%E2%80%931943/vedaanta_filosoofia_moju_nikola_tesla_arusaamale_vabast_energiast

Veel üks põnev teooria

Holograafiline paradigma.

Holograafilisest mudelist lähtumine on uudne suhtumine maailma ja paljudele teadlastest on see vastuvõtmatu. Lähtudes holograafiaalastest töödest on esitatud holistilise metafüüsika alustõed - seitse teesi (A. Brennan, Valgus Kätes).

1. Universumi aluseks on energia.

Kõik ainelised objektid koosnevad peenematel tasanditel üha väiksematest, liikuvamatest ja ebapüsivamatest (muutuvatest) osakestest, mis osutuvad kas energialaineks või energiaosakeseks (kvandiks). Nii on sõltuvalt protsessist elektron kas osake või energialaine (elektromagentväli), valgus kas footon või energia. Ilmselt on olemas ka peenemaid struktuure, mis tänapäeva füüsikaliste mõistete alla ei mahu (näit kausaalsed väljad). Sageli kasutatakse sel juhul terminit peenenergia (näit mõtteenergia, tundeenergia jms). Mõningates õpetustes kasutatakse peenstruktuuride kirjeldamiseks mõistet ühendväli, mis on mittemateriaalne (s.t ei koosne energiast ega kvantidest) ja kujutab endast nii materiaalse kui vaimse maailma ühist alust. Ta on igavene ja temast saavad alguse kõik ülejäänud tasemed ja struktuuriüksused. Teadus otsib kõikehõlmavat struktuuri (reduktsionismi õpetus). Väidetakse, et ühendvälja omadustest tulenevad kõik loodusseadused, ning siin asub ka info kõikide universumis toimuvate sündmuste kohta (holograafiliselt, mittemateriaalselt). Maailm kujutab endast energiate ja olemuste organiseeruvat süsteemi, mis genereerib iseennast.Seega füüsikaliselt on kõik olemasolev käsitletav kui energia (kaasaarvatud mittemateriaalne peenenergia). Aeg - ruum - energia on üks süsteem. Esoteerilistes õpetustes väidetakse, et objekt ja subjekt on üks - eluta ja elus aine koosnevad samasugustest (peen)energia liikidest. Teiste sõnadega, me oleme osake suurest energiaväljast. Energiatel on erinevad vormid ja võnkesagedused. Mõte, intellekt on suhteliselt “peen”, “kerge” energiavorm ja muutub seetõttu kiiresti ja kergesti. Vaimse energia liikidena võiks nimetada armastust, kiindumust, lugupidamist, sõprust jms. Aine on küllaltki tihe ja püsiv ja seepärast toimuvad siin muutused aeglasemalt.

2. Maailma tunnetamisel on põhiline osa teadvusel.

Tegelikkus on oma olemuselt energeetiline - meie meeled saavad informatsiooni tegelikkuselt energiate (valgus, heli, jõud, temperatuur jms) vahendusel. Me ei näe tegelikult mingit objekti, vaid silmapõhjale tekkinud energeetilist kujutist. Seda võib võrrelda holgraafilise pildiga (ruumilise illusiooniga). Seega meie jaoks on tegelikkus kolmemõõtmeline objekti holograafiline kujutis ajus. See kujutis on sisuliselt energia, mis sisaldab infot objektist, mitte aga reaalne objekt ise. Aju interpreteerib (tõlgendab) seda infot vastavalt varem salvestatud teabele (kogemusele) ja meie huvidele.Võime öelda, et aju, kasutades viit meelt, korjab ümbritsevast energiaväljast infot, mis hetkel tähelepanu alla jääb ja muundab selle illusoorseks (kujutletavaks) objektiks. Meie peame seda tegelikkuseks, reaalne objekt, mida tajume, on hoopis teine tegelikkus. Seega, me elame illusoorses maailmas.Teiste sõndega:Energeetilisest aspektist lähtudes on tegelikkus energia, mis loob meie teadvuses holograafilise illusiooni, vastavalt oma varasematele kogemustele ja huvidele.Holistlik käsitlusviis väidab, et vaatleja on autor, vaatlus iseloomustab pigem vaatlejat kui objekti.

3. Kõik on seotud kõigega.

Universum on energiate tasandil lahutamatu tervik, omavahel põimunud energeetiliste seoste võrgustik. Need seosed ei sõltu ruumilisest kaugusest ega ajast - s.t sündmus, mis kusagil toimub, mõjutab hetkeliselt (valguse kiirusest rääkimata) kõike muud. Siit järeldub - kuna ajalist nihet ei ole, siis põhjus ja tagajärg toimuvad samaaegselt. Seostatuse kirjeldamiseks ainelises maailmas sobib suurepäraselt kaoseteooria ühe looja Edward Lorenzi kuulus liblikaefekt - täna Pekingis liblika poolt tehtud tiivalöök võib põhjustada järgmisel kuul tormi New York´is.

4. Igas osas on tervik.

See järeldus tuleneb otseselt hologrammist - ükskõik kui peeneks osaks me hologrammi jagame säilib seal tervikkujutis. Nii on näiteks meie igas keharakus täiskomplekt geene, mis sisaldavad infot inimese kohta tervikuna. Tänapäeva meditsiin suudab diagnoosida erinevate elundite seisundit nii käelabalt, jalatallalt, silma vikerkestalt, kõrvalestalt, keelelt.

5. Aeg on holograafiline.

Kõik on kõikjal ja alati. Iga hetk on tervik - selles sisaldub kogu minevik ja tulevik, see on tunnetatav ja ligipääs teistesse hetketesse on võimalik. Kvantfüüsikas on lepitud nähtustega, kus info kandub hetkeliselt ühelt elementaarosakeselt teisele, sensitiivid võivad väidetavasti jälgida nii mineviku kui tulevikusündmusi, me võime hetkeliselt suunata oma mõtteenergia kõige kaugemale tähele või minevikusündmustele. Peenenergiate tasandil ei eksisteeri aega ega ruumi, kõik on siin ja praegu.

6. Tervik on rohkem kui osade summa.

Kui hakkame hologrammile sellest varem eemaldatud osi tagasi ühendama, muutub objekti kujutis järjest selgemaks. See tees on tuntud juba sünergeetikast, nii on riik enam kui inimeste mehhaaniline summa, koostöös sünnib sünergia - lisaväärtus, vesinik ja hapnik annavad liitudes vee, ehitusmaterjalide kogum on hoone, teadmiste kogum teooria. Ka kõige lihtsam tervik on erinevuste ühtsus, süsteem kus valitseb korrastatuse printsiip. See määrab tema elementide vahelised seosed ja suhted. Kui need on vastandlikud, tekib konflikt, mis areneb kaoseks. Kaos on korrastatuse "mask", millest ikka ja jälle luuakse uus korrastatud ühtsus.Struktuuride korrastatust iseloomustab ka fraktaalsus, mis tähendab seda, et süsteem on sisemiselt sarnane - sarnased struktuurielemendid korduvad sõltumata sellest kui väikesteks osakesteks me kujundi jaotame. Teistesõnadega, igasuguse suurenduse korral me näeme samasuguseid kujundeid.Fraktaalsust on täheldatud nii rannajoone - kui puulehtede kujus, pilvedes, mägede struktuuris, merihobuse saba kuju säilib sarnasena ka miljonikordsel suurendusel, kosmoses ja atomaarstes struktuurides esineb planetaarne süsteem jne, jne. Looduses on fraktaalsus üldlevinud fenomen.

7. Teadvus loob tegelikkuse ja oma kogemuse tegelikkusest.

See põhineb aju holograafilisel mudelil. Aju töötleb holograafiliselt salvestatud andmeid vastavalt sellele, milleks neid kavatsetakse kasutada - vastavalt ootustele ja eesmärkidele, võttes seejuures arvesse senised kogemused.Seega igal indiviidil on oma subjektiivne ettekujutus tegelikkusest - teiste sõnadega, subjekti teadvus loob tema tegelikkuse. Teistpidi võttes väljaspool meid asuv (reaalne) tegelikkus on loodud teadvuse poolt - enne, kui hakkame ehitama maja, loome selle oma mõttes. Öeldakse, et iga asi luuakse kaks korda - algul teadvuses (vaimus) ja seejärel mateerias.Küsimus on nüüd selles, millisel tasandil toimub loomine - jumaliku olemuse (kosmilise intellekti) tasandil või isiku tasandil. Kuna kolmas tees väidab, et kõik on seotud kõigega, siis järeldub, et oleme mingil määral osalised igas loomingus. Inimesed elavad teatud keskkonnas ja kultuuris (aeg-ruumis), mistõttu meil kõigil on palju ühiseid probleeme, tingimusi ja mõtlemisviise. Ühe inimese tegevus on seega alati seotud (sõltuvuses) teiste inimeste, ajastute ja kultuuriga (haridus, religioon, tavad, harjumused, tehnoloogia, kunst,massikommunikatsioon, tervishoid, julgeolek, riietus jne, jne). Teadvus ei lähtu ainult materiaalse maailma kogemustest ja seaduspärasustest vaid on tunnetuse (tundeenergia) kaudu ühenduses ka vaimse (mittemateriaalsete peenenergiate) maailmaga. Sealt saame oma inspiratsiooni, ettenägemisvõime, raviomadused ja arvukalt muid ekstrasensoorseid võimed ning oleme ühenduses teiste inimeste energiaväljadega.Holistilises käsitluses on vaimsetel energiatel (peenenergiatel) kindladseaduspärasused. Mõned näited.Külgetõmbe seadus. Energia tõmbab enda poole sama sagedusega sarnast liiki energiat. Selle seaduse alusel samasugused mõtted ja tunded tõmbuvad üksteise poole. Sarnaste mõtete ja hoiakutega inimesed sobivad omavahel suurepäraselt, teisitimõtlejaid aga taunitakse.Vormi järgnevus mõttele.Mõte või idee eelneb alati asja või nähtuse ilmnemisele. Mõte sünnitab maja projekti, ehitaja loob selle järgi hoone. Kui pidevalt mõtled haigusele jääd haigeks. Kui oled kindel oma võimetele, tuled ülesandega paremini toime.Peegeldumise seadus.Mida külvad, seda lõikad - kõik, mida me kõiksusesse saadame, tuleb meile sealt tagasi. See tähendab, et see, millest me mõtleme, mida usume, mida oma sisemas ootame ja elavalt kujutleme, tuleb lõpuks meie ellu. Head soovid teistele loovad ka meile soodsaid olukordi. Samuti peegelduvad meile tagasi halvad mõtted ja teod, tuues kaasa samalaadseid pahandusi ja meelitades ligi pahatahtlike inimesi.Ühtsuse seadus.Energiate maailmas valitseb vastastikune sõltuvus, vastastikune läbimine ja ristumine. Erinevad energiavormid mõjutavad üksteist, põimuvad läbi, loovad uusi struktuure ja liikumissundi. Ei ole võimalik luua ühtegi mõtte- või tundeenergia vormi, mis mõjutaks ainult ainult ühte kindlat objekti või subjekti. Mõju haarab kogu energiavälja, mõjutades ruumi ja aja igat punkti.Allumine - loodusseaduste kehtivuse paratamatus.Fundamentaalsed loodusseadused on üldkehtivad. Kui üksikule subjektile tundub olevat võimalik ignoreerida loodussseadusi, siis tähendab see vaid vastava energiavälja struktuuri muutust ja arengu suundumist teistsugusele stsenaariumile, kuid ikkagi vastavalt loodusseadustele. Inimene ei ole iialgi rikkunud, ega saa rikkuda loodusseadusi, ega looduslikku tasakaalu. Me võime valida inimkonda hukutava stsenaariumi ja isegi see viib meid pidulikult lõpule kõikide loodusseaduste järgi.Info ja sündmuste hetkelist kulgemist aeg-ruumis on meie neljamõõtmelises maailmas ratsionaalselt võimatu mõista. Kuid teatud ettekujutuse võiks anda ehk järgmine näide.Võrdleme Maal elamist reisijaga, kes sõidab rongiga läbi aja ja ruumi, näiteks Tartust Tallinnasse. Ta elab reaalse maailma teatud taustsüsteemis ja tema jaoks eksisteerib Tartu näiteks kell 8, Jõgeva kell 9, Tapa kell 10 ja Tallinn kell 11. Tema arusaamisel aeg on lineaarne ja need linnad eksisteerivad vaid teatud ajahetketel, mil ta neid läbib. Vaatleja teises taustsüsteemis, kes asuks niivõrd kõrgel, et tema pilk suudab haarata vahemaa Tartus Tallinnani tuvastab, et kõik nimetatud linnad eksisteerivad maailmas samaaegselt. Ta võib hetkeliselt pöörata oma pilgu nii Tartule, kui Tallinnale - reisija minevikule ja tulevikule. Kui näiteks kell 9 püstitakse Tartus ja Tallinnas mingi ausammas, siis reisija, kes viibib Tapal (s. o kell 10), Tartu ausammast ei näe, see oleks nagu minevikusündmus - sündmus, mis toimus ajas ja ruumis, mille ta läbis minevikus. Tallinna ausammas muutub tema jaoks reaalseks aga alles tulevikus - kell 11. Kõrgel asuva vaatleja jaoks eksisteerivad kell 10 mõlemad sambad vaatlushetkel, s.t olevikus.Niisiis, ühes taustsüsteemis võivad teatud sündmused olla juba ammu toimunud, kuid me näeme neid alles täna, või vastupidi, meie taustsüsteemis toimunud sündmused võivad olla teise süsteemi jaoks kauge tulevik.Probleemid muutuvad aga loogiliselt seletamatuks, kui läheme kvantfüüsikasse või vaatleme mittemateriaalse info tasandit, kus väidetavasti puudub aeg ja ruum ning valguse kiirus ei ole piiriks. Kus info kandub hetkeliselt meie mõistes kuitahes kaugele. Füüsikud ütlevad, et paljusid elementaarosakeste maailmas kehtivaid seadusi ei ole võimalik seletada, nendega tuleb lihtsalt harjuda. Sellisteks näideteks on kaugel asuva inimese energeetilise seisundi määramine foto või paberile joonistatud kuju järgi, mineviku selgeltnägemine (näit regressioon hüpnoosis), prohvetlus jms. Teadusel on selles valdkonnas ees suured avastamisvõimalused. http://www.hot.ee/loovusekool/Holism.htm http://www.openzine.com/aspx/Zine.aspx?IssueID=2523

Kummaline on asjaolu, et erinev kirjandus erinevatest allikatest on nagu puzzle - mida rohkem lugeda, seda selgem pilt hakkab tekkima. Jutt käib parateadustest, filosoofiatest, teadjamate kirjutatud raamatutest ja vähemal määral ka tänapäeva füüsikast. Nii on paljudes religioonides midagi ühist, nii on erinevate selgeltnägijate poolt öeldus midagi ühist. Miski on tõde ja aeg liigub sellele järjest lähemale. Isegi killuke algtõest on suur samm edasi, sest illusioonis elav inimene on oma enese vang. Mulle meeldib mõelda kaugemale, üle enese varju. Ma usun oma enese intuitsiooni.

http://www.youtube.com/watch?v=YaTEQWkG5XY&feature=related

http://www.treeofthegoldenlight.com/First_Contact/mike_quinsey/channeled%20messages/August%202009/atmos__28august2009.htm

Ma igatsen nii väga muusikategemise ja laulmise järele.

Mõtlemine?

Täna jäin mõtlema seoste peale, täpsemalt mõtlemise spetsiifika üle. Oli olukord, kus autoga sõites ütlesin elukaaslasele: „ Tore, et Enn (minu vanaonu) kirjutas raamatu „Antarktikast Saaremaani“. Ta vaatas mulle punnisilmil otsa ja küsis suu ammuli, kust selline lause nii äkitsi tuli. Tegelikult ei olnud tegemist seosetu mõtlemisega, vaid eelnevat mõttekäiku ta lihtsalt ei kuulnud. Nimelt, sõitsime autoga ja tema juhtis. Vaatasin teda ja see tundus nii mehelik tegevus olevat. Samas aga Ennu sünnipäeval pakkus ta minule kahvliga torti suhu, mida nägi pealt minu vennanaine, kes oli positiivselt üllatunud ning sõnas, et tema kaasa küll talle torti nii ei paku. Mõtlesin, et tõepoolest teevad seda naised rohkem – nimelt hoolitsevad oma meeste eest, eriti tublid perenaised. Sünnipäevalt jäigi silma üks suurepärane perenaine, kes oli Ennu minia. Ta oli nii lahke ja sõbralik ning muudkui kandis vapralt hoolt kõigi heaolu eest, varustades sealjuures ka toidutagavaraga. Enn mainis sünnipäeval uhkusega, et minia olevat raamatu kirjutanud. Seega on minia lisaks oskusele olla hea perenaine ka raamatu autor. Imetlesin seda mõttes ja mäletasin, et ka minu vanaonu Enn, kes käis kunagi Antarktikas, on kirjutanud raamatu, mille põhikoolis isegi läbi lugesin. Ja siis ütlesin elukaaslasele autos valjult: „ Tore, et Enn kirjutas raamatu Antartikast Saaremaani“.

Ilmselgelt oli seos öeldud lause ja autosõidust saadud emotsioonide vahel.

Samas, mõned mõtted tekivad nö eksprompt. Teod teadagi algavad mõtetest. Näiteks tööl olles on mul enamasti paber ja pastakas käepärast. Vahest tekib mõte, et nüüd tuleb ruttu pastakas kätte võtta ja käel tuld anda. Paberile tekivad igasugused geomeetrilised kujutised ning muud kujutised, millele nimegi anda ei oska. Mõtlengi, et miks selliseid kujutisi tekitan. Miks need tulevad sellised nagu tulevad? Kust tuli pähe mõte, et nüüd võtan kätte pastaka ja hakkan kujutisi joonistama? Vahel näevad need välja nagu ilusad sümbolid, mis on minule arusaamatud, vahel aga täielik sotaputa. Mis tekitab mõtte, mis paneb mu käe äkitselt tööle just selliseid erinevaid kujutisi looma? Äkki on kõige laiem seos selles, et südames olen loominguinimene ja tuletan alateadlikult meelde, et tegeleksin siin elus sellega, mis tõsiselt huvi pakub?!. Vahest on aga need mõtted pandud pähe kuskilt universumist?

Kas meie mõtted on kuskilt poolt meile pähe pandud? Kas keegi juhib meie mõtteid, või juhime neid ise? Siit järelduvalt ka küsimus, kas me ikka oleme oma õnne sepad, või on meie saatus juba varem paika pandud?!...

Mõtlen et...
Miks me oleme ja mis on kõige selle eesmärk suuremas perspektiivis? Kas kuskil on piir? Ei saa ju olla piiri, sest piir eraldaks miski oleva. Kuidas olev tekkis? Aga mitte millestki ei saa ju midagi tekkida ja olev pidi ka kuskil olevas juba omakorda olema. Algset olevat ei saa olemas olla, sest algne olev pidi ka kuskilt tekkima. Järelikult ei saakski mitte midagi olemas olla. Aga see "mitte midagi" on ka ju olev. Kus lõpeb füüsiline maailm ja hakkab astraalilm? Kui tegemist on erinevate tasanditega, siis kas need moodustavad mingi ringi? Samas, ringil on ka ju äär. Kui on mingi äär, siis ääre taga on ka miski olev. Kuna aga olev pidi kuskilt juba tekkima, siis pidi enne seda olev olema, aga mitte millestki ei saa mitte midagi tekkida. Siis tekib küsimus, et mis meie siin siis üldse teeme?


Üle mõistuse!

Pythagorase filosoofia ja ühtlasi ka lühikokkuvõte raamatust "Tõhususe filosoofia ja Sfinksi kolm küsimust"

KOSMOS
Esoteerilise hülosoismi (Phythagorase õpetuse) järgi on ürgaine piiramatu ruum ja sisaldab ammendamatu tagavara teadvustamatus seisundis ürgaaatomeid. Sellises ürgaines on ruumi piiramatule arvule keradele. Meie kosmos on üks selline kera.
Kosmos on täiuslik organisatsioon ja moodustub eri tihedusastmeid omavatest pika seeriana üksteist läbistavatest ainemaailmadest. Nähtav füüsiline maailm on kõige jämedakoelisemast ainest moodustunud madalaim maailm.

ELUVORMID
Kõigel elus on vorm, alates aatomitest, molekulidest ja agregaatidest kuni planeetide, päikesesüsteemide ja kosmiliste maailmadeni. Need vormid alluvad muutumise seadusele, muutuvad pidevalt, lagunevad ja vormuvad uuesti. Monaadid (ürgaatomid) moodustavad (füüsilisest maailmast alates) kasvava seeria üha kõrgemaid eluvorme nii, et madalamad sisalduvad kõrgemates ja on nende kestadeks. Kogu kosmos moodustab seeria üha peenekoelisemaid eluvorme, mis teenivad monaaditeadvust, varustades seda järk-järgult "organiga", mida ta vajab edasise arengu jaoks. Monaadid on ainukesed hävimatud osad maailmakõiksuses. Ei ole olemas "surma", vaid on monaaditeadvusele mõeldud uued vormid. Kui vorm on täitnud oma ajutise ülesande monaadi teadvusarengus, siis see laguneb.

EVOLUTSIOON
Involutsioon tähendab monaadide involveerumist kõige madalama kosmilise maailmani, evolutsioon aga nende tagasipöördumist kõrgeimasse kosmilisse maailma.

MANIFESTATSIOONIPROTSESS
Kui monaad on manifestatsiooniprotsessis läbinud involutsiooni ja evolutsiooni, hankinud ning jätnud maha kest kesta järel igas üksteisele järgnevas maailmas ja kõrgemas kosmilises maailmas lõpuks vabanenud involveerumisest ainesse, saab ta teadlikuks endast kui monaadist. Sinnamaani samastab ta ennast ühe või teise kestaga, mille ta on hankinud ja aktiveerinud.

TEADVUS
Evolutsioon ei tähenda monaadile mitte ainult üha kõrgemate teavusliikide iseomandamist, vaid ka vabanemist samastumisest madalamate teadvusliikidega, mis näivad olevat ainukesed teadaolevad ja kindlad, sest sinnamaani olnud ainukesed tuntud ja kogetud. Nii nagu kõrgem aineliik läbistab magalamaid aineid, tajub kõrgem teadvus kõiki madalamaid teadvusliike.

LOODUSKONNAD
Planeedid esindavad viit madalamat maailma ja viit looduskonda. Nendest viiest kuulub kivikond nähtavasse füüsilisse maailma. Taimkond kuulub osaliselt lisaks ka füüsilis-eeterlikku maailma, loomkond emotsionaalmaailma (mida on ekslikult nimetatud astraalmaailmaks), inimkond mentaalmaailma ja viies looduskond kausaalmaailma.
Kui mineraalmonaadid on suutnud hankida füüsilis-eeterliku teadvuse, siirduvad nad taimkonda. Teadvus ilmneb alguses kalduvusena kordustele, mis areneb edasi organiseeritud harjumuseks või "loomuseks". Kui teadvus kasvab, saab alguse pürgimus kohanemisele. Taimmonaadid saavad loommonaadideks emotsionaalteadvuse omandamisel. Kui loommonaadide mentaalteadvus on saavutanud piisava aktiivsuse, siirduvad nad inimkonda, ja inimene siirdub viiendasse looduskonda, olles omandanud täieliku teadvuse oma kausaalkehas.
Võib öelda, et kausaalkest inkarneerub, võtab omaks ja läbistab madalamad kestad. Sellest lähtuvalt on selge, et inimene ei saa kunagi taassündida loomana, loom taimena ega taim kivina. Siirdumine ühest looduskonnast teise ei saa toimuda tagurpidi.

INIMESE KESTAD JA MAAILMAD
Inimkonda kuuluva monaadi käsutuses on füüsilise inkarnatsiooni ajal viis kesta, üks kest igas madalamas maailmas: organism nähtavas füüsilises maailmas, eeterkest füüsilises eetermaailmas, emotsionaalkest emotsionaalmaailmas, mentaalkest mentaalmaailmas ja püsiv kausaalkest kausaalmaailmas (Platoni ideedemaailmas). Nendest viiest kestast neli madalamat uuenevad iga inkarnatsiooniga ja lagunevad varsti peale monaadi vabanemist organismist.

INIMESE TEADVUS
Inkarnatsioonide arv igas looduskonnas on piiramatu, kuniks indiviid on omandanud vastavas looduskonnas tarvilikud omadused ja võimed ning individuaalse kesta järgmises kõrgemas looduskonnas.

INIMESE ARENGUASTMED JM
Monaad areneb, õppides oma kogemustest ja lõigates seda, mida on eelmistes inkarnatsioonides külvanud. Kõik hea või halb, mis teda tabab, on tema enda põhjustatud. Temaga ei saa juhtuda midagi, mida ta pole ära teeninud. Ebaõiglus ei saa mingil juhul olla võimalik. Sellest rääkimine on eluteadmatuse ja kadeduse väljenduseks.
Taimmonaadid arenevad siis, kui loomad ja inimesed neid söövad, kuna nii asetatakse nad nimetatud loomkehade tugevate tundevõngete mõju alla.


Esoteerilise põhiaksioomi kohaselt esineb seadusi kõiges ja kõik on seaduse väljendus. Kõiketeadev on see, kes omab teadmist kõikide maailmade kõikidest seadustest. Kõikvõimsus ja vabadus on võimalikud ainult läbi kõikide seaduste absoluutselt veatu rakendamise.

Henry T. Laurency raamatust " Tõhususe filosoofia ja Sfinksi kolm küsimust" tsitaate

"Kõik elus annab tunnistust iseenesest. Kes tegutseb, näitab enda olemust. Paigalistuja või magaja paljastab enda oma. Olles vait, arvavad inimesed, et nad ei ole midagi öelnud. Nende vaikus aga oli valjuhäälne vastus. Inimese enda olemus räägib nii valjusti, et ei ole kuulda, mida ta ütleb."

"On olemas külvi ja lõikuse seadus. Kõik tehtud "hea" ja "kurja", iga ligitõmbava, jaatava ja armastava, samuti nagu ka iga eemaletõukava, eitava ja armastuseta mõtte, mida oleme mõelnud, tunde, mida oleme tundnud, sõna mille oleme lausunud, teo, mille oleme teinud, saame tagasi sama mõõdupuuga kas käesolevas või tulevastes eludes. Selle eest ei ole võimalik põgeneda, sest ükski jumal ei saa muuta eluseadust."

"Loodus on läbinisti seadustele alluv. Uurija otsib ja leiab need seadused. Ilma objektiivset, tavapärasest palju laiemat nägemisvõimet omamata on vähe võimalusi arvestada muid seadusi peale mehhaaniliste loodusseaduste."

"Igal indiviidil on ülesanne, mis ootab täitmist just tema poolt. See on määratud tema olemuse tervikuga ja viisil, mille kaudu maailma teadvus just temas oma väljenduse leiab. Võistlemine puudub, kuna iga ainulaadne olend sooritab töö, milleks keegi teine võimeline ei ole. "

"Inimese õige kutsumus on see, millesse ta tõelise pühendumusega süveneda suudab."

UFO

Nägin täna öösel kummalist und, mis tundus nii tõeline. Nägin nimelt õhus ufolaeva, mis ei olnud üldse selline taldrikukujuline,vaid hoopis pigem ristkülikut meenutav, kuid ka mitte päris selline. Täpselt kuju nagu ei oskagi kirjeldada. Igastahes mulle tundus, et seal oli elekter sees. Järgnevalt nägin, kuidas keegi hakkas mind taga ajama. Ma jooksin kõigest väest. Kui peitu pugesin, nägin, kuidas olin maal põõsaste vahel ja eemal oli UFO. Unes seostasin seda kohta Võrtsjärve ümbrusega. Nägin teda ainult eemalt- tema mind ei näinud. Ta oli metalja värvusega, meenutas kohati luukeret, kuid ka robotit. Suure peaga. Hommikul hakkasin sellele unenäole tagasi mõtlema ja mulle meenus, et mind ei ajanud unes taga mitte UFO vaid inimene. UFO ei teinud minust väljagi.

Igastahes see unenägu pani mind mõtlema sellele, et üle maailma on kuulda erinevatest kohtadest, et UFO taldrikut nähti küll siin, küll seal. Eestiski on meil oma Igor Volke, kes uurib selliseid keskmise inimese jaoks paranormaalseid nähtusi. Meil on kuulus Kaiu raba, mida seostatakse UFO-dega. Siit tekkis küsimus, et kui UFO-d Maad külastavad, miks nad ei kontakteeru inimestega?! Mul on sügav tunne, et nad on meist palju intelligentsemad ja UFO jaoks ei ole veel maalased valmis nendega kohtuma. See oleks umbes sama, nagu inimesed ei suhtle sipelgatega (see oli halb näide, kuna sipelgad tunduvad üsna töökad ja arukad). Aga ma loodan ,et mõte jõudis kohale. Inimene ei oska tõenäoliselt UFO-ga veel suhelda. Inimene tahab ju enamasti hävitada kõike, mis talle ette jääb (tõenäoliselt mitte tahtlikult, aga rumaluse tõttu), sest maine mammona on üks väärt asi ju. Keegi on öelnud, et võidab see, kellel surres rohkem asju on. Nii toodetakse igast jama, raiudes tegelikult oska, mille peal ise istutakse.

Nii Eestis kui Venemaal tunnustatud ekstrasenss (ka arstide poolt tunnustatud) Lille Lindmäe on öelnud, et planeet Maa on allakäigu ja alaneva sageduse tõttu üha haavatavam. Planeet Maa on kõikidest kõige madalam. Kaks madalamat planeeti on hävinud; erakordselt ilus planeet Maa päästetakse. Sellepärast on UFO-d Universumi paljudest paikadest- Andromeedalt, Siiriuselt, Plejaadidelt, Orionilt, Zeta Reticulilt ja mujalt- tulnud Maa lähedale vaatlema inimeste vastutustundetut ümberkäimist Maaga ja ette valmistama Maa päästmist, loodusvarade taastamist ja Maa vibratsioonitaseme tõstmist, selleks, et Maa võiks minna Kuldsesse Aega koos vastavatasemeliste inimestega ( „ Iidse teadmisega õnnistatud“, Lille Lindmäe, lk 154, Tallinn 2004).

Kuldne Ajastu on aeg, mil inimhinged kasutavad oma vaimu õpetust ja juhendust, mil telepaatiline side pole enam eranditel, vaid kogu inimkonnal kasutada Universumis sidepidamiseks. Lindmäe ütles juba oma 2004. aastal välja antud raamatus, et majandussüsteem hävib, raha kontroll jõuab lõpule. Looduskatastroofides hävivad linnad ja edasielamise võimalus on vaid maal, kus inimesed suudavad edasi elada end ise teenindades, üksteist aidates ja oma töövilju teiste tööviljadega vahetades.
Lindmäe soovitab inimestel aru saada, et meile antud energiatest on mõttel kõige võimsam loov jõud. Seda tuleb kasutama õppida. Meil on tarvis enda sees leida hinge ühendus vaimuga ja hakata kasutama vaimu juhendust. On tähtis mõelda selgeks mineviku olukorrad selleks, et tekiks arusaamine ja tasakaal. Ta rõhutab, et RAHULOLEMINE ja MEELERAHU on asjad, mis teevad meid aina tugevamaks ja tugevamaks. Vastutuse enese eest on inimesed loovutanud võimule. Võtkem võim tagasi! Me kõik oleme vastutavad iseendi ja planeedi eest ( „Iidse teadmisega õnnistatud, Lille Lindmäe, lk 153-155, Tallinn 2004).

Unenäos tundus mulle UFO targa ja intelligentse olevusena. Märgakem end ja enda ümber toimuvat!

Minu memmest ja vanaisast

Olav Ehala looming meenutab mulle memme ja vanaisa. Avastasin end tihti pärast kooli ja enne muusikakooli nende magamistoast, kus vanaisa ahjule tuld alla pani. Päike paistis tuppa ja kapi peal olevast raadiost kuuldusid Olav Ehala laulud. Memmel valmis köögis pea alati hõrgutav roog. Vanaisal oli mulle iga kord varuks paar „Tiina“ kommi ning mõned küpsised. Kui nende juurde enne söögi tegemise alustamist jõudsin, tegi memm mulle, nagu traditsiooniks sai, ühe singileiva, millel ta singi peeneks tükeldas, et kergem hammustada oleks. Kavas oli ka kolm sajaviilu, millest ühel oli pasteet, teisel vorst ja kolmas oli õige magus- õunamoosisai võiga. Kõrvale tegi ta aga kuuma punasõstra morssi. Samal ajal kui sõin, pajatas ta elust. Vanaisa luges siis veel ajalehte, sest õhtused seebikad ei olnud veel alanud ja ahjus oli juba tuli all. Nii soe ja mõnus tunne oli. Kuulda oli tule praksumist. Memm jutustas tihti oma elust ja küsisin ning kuulasin huviga. Ta rääkis, kuidas vene ajal ikkagi jõule peeti; või kuidas ta kelguga sünnitama viidi ja haiglas sünnitades keegi enda sünnitusele Stalinit appi karjus. Naerda saime küll.
Memme vanemad küüditati Siberisse, kui ta veel Tartu Ülikoolis arstiteadust õppis. Koolist koju tulles küla inimesed ütlesid, et ärgu memm koju mingu, kuna sinna olid just küüditajad läinud. Memm oleks tahtnud oma vanematega kaasa sõita. Jutud ta lapse- ja noorpõlvest lõppesid vahel küll meie mõlemi pisaratega. Pärast saiade söömist, pesin alati nõud ning siis ütles memm, et mingu ma vaadaku, mis vanaisal mulle nüüd pakkuda on. Seda öeldes, tekkis talle mesimagus naeratus suule, nagu oleks tegemist suure üllatusega. Alati teadsin, et vanaisa pakub nüüd „Tiina“ komme ja küpsiseid, kuid alati oli ka elevus sees. Hiljem- nüüd, kus võin osta endale nii palju komme kui vaid soovin, ei maitse mulle kommid enam. Nostalgia mõttes „Tiina“ kommid lähevad peale küll. Aga erilised olid need kommid just seetõttu, et vanaisa ja memm selle sündmuse nii eriliseks minu jaoks tegid.
Vanaisa oli mul naljanina. Näiteks kui vanaisa poest liha tõi, siis memm alati vaatas, nuusutas ja katsus liha ning tihtipeale oleks memme arvates vanaisa võinud ikka parema tuua. Vanaisa võttis aga seda sõbralikku torinat huumoriga ja viskas nalja nii, et kõik naersime. Memm oli suure uhke talu tütar ja vanaisal oli palju õdesid-vendi. Kõik söömaajad olid nagu pidulauas. Memm oskas imehästi süüa teha. Silmitsesin tema käsi. Need olid nii siidised, kuigi kortsus ja väljanägemiselt nagu elu poolt nuheldud. Aga mulle meeldisid ta käed. Võiksin veel praegugi, aastaid hiljem tuhandest käepaarist oma memme käed ära tunda. Vanaisa sai oma positiivset energiat kooris lauldes. Ta oli tõesti muhe mees.
Memme ja vanaisa abielu kohta võis öelda „kuni surm teid lahutab“. Nad olid mõlemad kõvasti üle kaheksakümne kui memme hing kõrgematele tasanditele kutsuti.Vanaisa tundis memmest vist nii suurt puudust, et mõne kuu pärast lahkus temagi.
Sellised olid minu memm ja vanaisa, kelle magamistoa raadiost mängis tihti Olav Ehala muusika ja päike paistis.