Holograafiline paradigma.
Holograafilisest mudelist lähtumine on uudne suhtumine maailma ja paljudele teadlastest on see vastuvõtmatu. Lähtudes holograafiaalastest töödest on esitatud holistilise metafüüsika alustõed - seitse teesi (A. Brennan, Valgus Kätes).
1. Universumi aluseks on energia.
Kõik ainelised objektid koosnevad peenematel tasanditel üha väiksematest, liikuvamatest ja ebapüsivamatest (muutuvatest) osakestest, mis osutuvad kas energialaineks või energiaosakeseks (kvandiks). Nii on sõltuvalt protsessist elektron kas osake või energialaine (elektromagentväli), valgus kas footon või energia. Ilmselt on olemas ka peenemaid struktuure, mis tänapäeva füüsikaliste mõistete alla ei mahu (näit kausaalsed väljad). Sageli kasutatakse sel juhul terminit peenenergia (näit mõtteenergia, tundeenergia jms). Mõningates õpetustes kasutatakse peenstruktuuride kirjeldamiseks mõistet ühendväli, mis on mittemateriaalne (s.t ei koosne energiast ega kvantidest) ja kujutab endast nii materiaalse kui vaimse maailma ühist alust. Ta on igavene ja temast saavad alguse kõik ülejäänud tasemed ja struktuuriüksused. Teadus otsib kõikehõlmavat struktuuri (reduktsionismi õpetus). Väidetakse, et ühendvälja omadustest tulenevad kõik loodusseadused, ning siin asub ka info kõikide universumis toimuvate sündmuste kohta (holograafiliselt, mittemateriaalselt). Maailm kujutab endast energiate ja olemuste organiseeruvat süsteemi, mis genereerib iseennast.Seega füüsikaliselt on kõik olemasolev käsitletav kui energia (kaasaarvatud mittemateriaalne peenenergia). Aeg - ruum - energia on üks süsteem. Esoteerilistes õpetustes väidetakse, et objekt ja subjekt on üks - eluta ja elus aine koosnevad samasugustest (peen)energia liikidest. Teiste sõnadega, me oleme osake suurest energiaväljast. Energiatel on erinevad vormid ja võnkesagedused. Mõte, intellekt on suhteliselt “peen”, “kerge” energiavorm ja muutub seetõttu kiiresti ja kergesti. Vaimse energia liikidena võiks nimetada armastust, kiindumust, lugupidamist, sõprust jms. Aine on küllaltki tihe ja püsiv ja seepärast toimuvad siin muutused aeglasemalt.
2. Maailma tunnetamisel on põhiline osa teadvusel.
Tegelikkus on oma olemuselt energeetiline - meie meeled saavad informatsiooni tegelikkuselt energiate (valgus, heli, jõud, temperatuur jms) vahendusel. Me ei näe tegelikult mingit objekti, vaid silmapõhjale tekkinud energeetilist kujutist. Seda võib võrrelda holgraafilise pildiga (ruumilise illusiooniga). Seega meie jaoks on tegelikkus kolmemõõtmeline objekti holograafiline kujutis ajus. See kujutis on sisuliselt energia, mis sisaldab infot objektist, mitte aga reaalne objekt ise. Aju interpreteerib (tõlgendab) seda infot vastavalt varem salvestatud teabele (kogemusele) ja meie huvidele.Võime öelda, et aju, kasutades viit meelt, korjab ümbritsevast energiaväljast infot, mis hetkel tähelepanu alla jääb ja muundab selle illusoorseks (kujutletavaks) objektiks. Meie peame seda tegelikkuseks, reaalne objekt, mida tajume, on hoopis teine tegelikkus. Seega, me elame illusoorses maailmas.Teiste sõndega:Energeetilisest aspektist lähtudes on tegelikkus energia, mis loob meie teadvuses holograafilise illusiooni, vastavalt oma varasematele kogemustele ja huvidele.Holistlik käsitlusviis väidab, et vaatleja on autor, vaatlus iseloomustab pigem vaatlejat kui objekti.
3. Kõik on seotud kõigega.
Universum on energiate tasandil lahutamatu tervik, omavahel põimunud energeetiliste seoste võrgustik. Need seosed ei sõltu ruumilisest kaugusest ega ajast - s.t sündmus, mis kusagil toimub, mõjutab hetkeliselt (valguse kiirusest rääkimata) kõike muud. Siit järeldub - kuna ajalist nihet ei ole, siis põhjus ja tagajärg toimuvad samaaegselt. Seostatuse kirjeldamiseks ainelises maailmas sobib suurepäraselt kaoseteooria ühe looja Edward Lorenzi kuulus liblikaefekt - täna Pekingis liblika poolt tehtud tiivalöök võib põhjustada järgmisel kuul tormi New York´is.
4. Igas osas on tervik.
See järeldus tuleneb otseselt hologrammist - ükskõik kui peeneks osaks me hologrammi jagame säilib seal tervikkujutis. Nii on näiteks meie igas keharakus täiskomplekt geene, mis sisaldavad infot inimese kohta tervikuna. Tänapäeva meditsiin suudab diagnoosida erinevate elundite seisundit nii käelabalt, jalatallalt, silma vikerkestalt, kõrvalestalt, keelelt.
5. Aeg on holograafiline.
Kõik on kõikjal ja alati. Iga hetk on tervik - selles sisaldub kogu minevik ja tulevik, see on tunnetatav ja ligipääs teistesse hetketesse on võimalik. Kvantfüüsikas on lepitud nähtustega, kus info kandub hetkeliselt ühelt elementaarosakeselt teisele, sensitiivid võivad väidetavasti jälgida nii mineviku kui tulevikusündmusi, me võime hetkeliselt suunata oma mõtteenergia kõige kaugemale tähele või minevikusündmustele. Peenenergiate tasandil ei eksisteeri aega ega ruumi, kõik on siin ja praegu.
6. Tervik on rohkem kui osade summa.
Kui hakkame hologrammile sellest varem eemaldatud osi tagasi ühendama, muutub objekti kujutis järjest selgemaks. See tees on tuntud juba sünergeetikast, nii on riik enam kui inimeste mehhaaniline summa, koostöös sünnib sünergia - lisaväärtus, vesinik ja hapnik annavad liitudes vee, ehitusmaterjalide kogum on hoone, teadmiste kogum teooria. Ka kõige lihtsam tervik on erinevuste ühtsus, süsteem kus valitseb korrastatuse printsiip. See määrab tema elementide vahelised seosed ja suhted. Kui need on vastandlikud, tekib konflikt, mis areneb kaoseks. Kaos on korrastatuse "mask", millest ikka ja jälle luuakse uus korrastatud ühtsus.Struktuuride korrastatust iseloomustab ka fraktaalsus, mis tähendab seda, et süsteem on sisemiselt sarnane - sarnased struktuurielemendid korduvad sõltumata sellest kui väikesteks osakesteks me kujundi jaotame. Teistesõnadega, igasuguse suurenduse korral me näeme samasuguseid kujundeid.Fraktaalsust on täheldatud nii rannajoone - kui puulehtede kujus, pilvedes, mägede struktuuris, merihobuse saba kuju säilib sarnasena ka miljonikordsel suurendusel, kosmoses ja atomaarstes struktuurides esineb planetaarne süsteem jne, jne. Looduses on fraktaalsus üldlevinud fenomen.
7. Teadvus loob tegelikkuse ja oma kogemuse tegelikkusest.
See põhineb aju holograafilisel mudelil. Aju töötleb holograafiliselt salvestatud andmeid vastavalt sellele, milleks neid kavatsetakse kasutada - vastavalt ootustele ja eesmärkidele, võttes seejuures arvesse senised kogemused.Seega igal indiviidil on oma subjektiivne ettekujutus tegelikkusest - teiste sõnadega, subjekti teadvus loob tema tegelikkuse. Teistpidi võttes väljaspool meid asuv (reaalne) tegelikkus on loodud teadvuse poolt - enne, kui hakkame ehitama maja, loome selle oma mõttes. Öeldakse, et iga asi luuakse kaks korda - algul teadvuses (vaimus) ja seejärel mateerias.Küsimus on nüüd selles, millisel tasandil toimub loomine - jumaliku olemuse (kosmilise intellekti) tasandil või isiku tasandil. Kuna kolmas tees väidab, et kõik on seotud kõigega, siis järeldub, et oleme mingil määral osalised igas loomingus. Inimesed elavad teatud keskkonnas ja kultuuris (aeg-ruumis), mistõttu meil kõigil on palju ühiseid probleeme, tingimusi ja mõtlemisviise. Ühe inimese tegevus on seega alati seotud (sõltuvuses) teiste inimeste, ajastute ja kultuuriga (haridus, religioon, tavad, harjumused, tehnoloogia, kunst,massikommunikatsioon, tervishoid, julgeolek, riietus jne, jne). Teadvus ei lähtu ainult materiaalse maailma kogemustest ja seaduspärasustest vaid on tunnetuse (tundeenergia) kaudu ühenduses ka vaimse (mittemateriaalsete peenenergiate) maailmaga. Sealt saame oma inspiratsiooni, ettenägemisvõime, raviomadused ja arvukalt muid ekstrasensoorseid võimed ning oleme ühenduses teiste inimeste energiaväljadega.Holistilises käsitluses on vaimsetel energiatel (peenenergiatel) kindladseaduspärasused. Mõned näited.Külgetõmbe seadus. Energia tõmbab enda poole sama sagedusega sarnast liiki energiat. Selle seaduse alusel samasugused mõtted ja tunded tõmbuvad üksteise poole. Sarnaste mõtete ja hoiakutega inimesed sobivad omavahel suurepäraselt, teisitimõtlejaid aga taunitakse.Vormi järgnevus mõttele.Mõte või idee eelneb alati asja või nähtuse ilmnemisele. Mõte sünnitab maja projekti, ehitaja loob selle järgi hoone. Kui pidevalt mõtled haigusele jääd haigeks. Kui oled kindel oma võimetele, tuled ülesandega paremini toime.Peegeldumise seadus.Mida külvad, seda lõikad - kõik, mida me kõiksusesse saadame, tuleb meile sealt tagasi. See tähendab, et see, millest me mõtleme, mida usume, mida oma sisemas ootame ja elavalt kujutleme, tuleb lõpuks meie ellu. Head soovid teistele loovad ka meile soodsaid olukordi. Samuti peegelduvad meile tagasi halvad mõtted ja teod, tuues kaasa samalaadseid pahandusi ja meelitades ligi pahatahtlike inimesi.Ühtsuse seadus.Energiate maailmas valitseb vastastikune sõltuvus, vastastikune läbimine ja ristumine. Erinevad energiavormid mõjutavad üksteist, põimuvad läbi, loovad uusi struktuure ja liikumissundi. Ei ole võimalik luua ühtegi mõtte- või tundeenergia vormi, mis mõjutaks ainult ainult ühte kindlat objekti või subjekti. Mõju haarab kogu energiavälja, mõjutades ruumi ja aja igat punkti.Allumine - loodusseaduste kehtivuse paratamatus.Fundamentaalsed loodusseadused on üldkehtivad. Kui üksikule subjektile tundub olevat võimalik ignoreerida loodussseadusi, siis tähendab see vaid vastava energiavälja struktuuri muutust ja arengu suundumist teistsugusele stsenaariumile, kuid ikkagi vastavalt loodusseadustele. Inimene ei ole iialgi rikkunud, ega saa rikkuda loodusseadusi, ega looduslikku tasakaalu. Me võime valida inimkonda hukutava stsenaariumi ja isegi see viib meid pidulikult lõpule kõikide loodusseaduste järgi.Info ja sündmuste hetkelist kulgemist aeg-ruumis on meie neljamõõtmelises maailmas ratsionaalselt võimatu mõista. Kuid teatud ettekujutuse võiks anda ehk järgmine näide.Võrdleme Maal elamist reisijaga, kes sõidab rongiga läbi aja ja ruumi, näiteks Tartust Tallinnasse. Ta elab reaalse maailma teatud taustsüsteemis ja tema jaoks eksisteerib Tartu näiteks kell 8, Jõgeva kell 9, Tapa kell 10 ja Tallinn kell 11. Tema arusaamisel aeg on lineaarne ja need linnad eksisteerivad vaid teatud ajahetketel, mil ta neid läbib. Vaatleja teises taustsüsteemis, kes asuks niivõrd kõrgel, et tema pilk suudab haarata vahemaa Tartus Tallinnani tuvastab, et kõik nimetatud linnad eksisteerivad maailmas samaaegselt. Ta võib hetkeliselt pöörata oma pilgu nii Tartule, kui Tallinnale - reisija minevikule ja tulevikule. Kui näiteks kell 9 püstitakse Tartus ja Tallinnas mingi ausammas, siis reisija, kes viibib Tapal (s. o kell 10), Tartu ausammast ei näe, see oleks nagu minevikusündmus - sündmus, mis toimus ajas ja ruumis, mille ta läbis minevikus. Tallinna ausammas muutub tema jaoks reaalseks aga alles tulevikus - kell 11. Kõrgel asuva vaatleja jaoks eksisteerivad kell 10 mõlemad sambad vaatlushetkel, s.t olevikus.Niisiis, ühes taustsüsteemis võivad teatud sündmused olla juba ammu toimunud, kuid me näeme neid alles täna, või vastupidi, meie taustsüsteemis toimunud sündmused võivad olla teise süsteemi jaoks kauge tulevik.Probleemid muutuvad aga loogiliselt seletamatuks, kui läheme kvantfüüsikasse või vaatleme mittemateriaalse info tasandit, kus väidetavasti puudub aeg ja ruum ning valguse kiirus ei ole piiriks. Kus info kandub hetkeliselt meie mõistes kuitahes kaugele. Füüsikud ütlevad, et paljusid elementaarosakeste maailmas kehtivaid seadusi ei ole võimalik seletada, nendega tuleb lihtsalt harjuda. Sellisteks näideteks on kaugel asuva inimese energeetilise seisundi määramine foto või paberile joonistatud kuju järgi, mineviku selgeltnägemine (näit regressioon hüpnoosis), prohvetlus jms. Teadusel on selles valdkonnas ees suured avastamisvõimalused. http://www.hot.ee/loovusekool/Holism.htm http://www.openzine.com/aspx/Zine.aspx?IssueID=2523
No comments:
Post a Comment