Tuesday, July 19, 2016

Öösiti kondab elusa hing

öösiti kondab elusa hing
voodi kõrval märkasin sind
samuti nägin su magavat keha
ega ma midagi osandki teha
nüüd nägi sind veel teinegi hing
ütle, miks näeme me öösiti sind
öökapil istud või seisad me kõrval
väikene rändaja öökapi kõrval
kus olen mina kui teadvusel pole
kas kellelgi külas ma hingena olen


Kristel Põld

Meestest

Mees taevase tulekera ürgjõuline poeg.
Tema leegitsev süda su põue poeb.
Unistustes uneleb taevalik naine,
mees tema kõrval nii kaaluv ja kaine.
Mis mõtteisse tulnud, mis mõtetes keeb,
mees unistused osavalt reaalsuseks teeb.
Säravaim täht laias taevases kaares,
perekonda hoiab oma kaitsvas haardes.
Füüsis on tugev, kuid õrn tema hing,
haiget võib teha väikseimgi ving.
Armasta meest ja tulemust näed –
ainult sinu pihal on kallima käed.

Kristel Põld

Thursday, June 30, 2016

ilmsi ma lepingu sõlmisin
teiseks pooleks on igavik
vahemees mu oma paps
vaat mis tahta võib üks laps
taotlen olla kaitstud rüüs
ei taha hakka kurja küüs
ja kaitstud on mu isa hing
ning mu lähedaste ring
kas toimima saab meie plaan
vaid tulevikus näha saab
vaba tahe kõigil antud
soovid ilmani on kantud
toimigu vaid siis me plaan
kui sest keegi abi saab
reegleid rikkuma ei hakka
muidu leping jäägu vakka
tingimuslik leping see
aastaid oodaku see veel

Kristel Põld 

Monday, June 20, 2016

„Neli arhetüüpi“, Carl Gustav Jung , tõlkinud Arne Nielsen

Kuna see on minu blogi ja arhetüüpidega olen eelnevalt tegelenud, siis ei hakka siin otsest kokkuvõtet raamatust tegema, vaid toon välja mõtted, mis minus midagi sisemiselt reageerima panid: nt laused, mida tahan endale korrata või laused, mille üle soovin veel hiljem mõtiskleda. Nii.

Arhetüübid pole määratletud sisult, vaid üksnes vormilt, ja sedagi väga tinglikult. Arhetüüp on iseenesest tühi, formaalne element, üksnes facultas praeformandi, representatsiooni aprioorselt antud võimalikkus. Arhetüüpide olemasolu nagu instinktide olemasolugi pole võimalik tõestada seni, kuni nad konkreetselt ei avaldu.

Psüühe on kõikide tõsiasjade ema /.../.

Isiksuse tõeline kasvamine on teadlikuks saamine avardumisest, mis hoovab sisemistest allikatest.

/.../ ei tunta ära elu tähtsat hetke /.../.

Pole sugugi kerge mõista, miks peaks hüpoteetiline mateeria, mis tänapäeval on hoopis teistsugune kui kolmkümmend aastat tagasi, ainsana olema reaalne, vaim aga mitte. Ehkki immateriaalsuse mõiste iseeneses ei välista reaalsuse mõistet, seostatakse üldises arusaamas tõelisus ikkagi ainelisusega. Vaim ja mateeria võivad olla ühe transtsendentse olemise vormid.

Inimene ei ole ise vaimu loonud, vaid vaim määrab, mida inimene loob /.../.

See on arhetüüpide ja aatomite maailma ühesugune iseärasus, mida tänapäev väga kujukalt tõestab: mida sügavamale jõuavad uurijad oma eksperimentidega elementaarosakeste maailmas, seda hävitavama jõuga energiakandjaid seal aheldatuna kohtab. Et kõige pisematest lähtub kõige suurem mõju, pole selgeks saanud mitte ainult füüsikas, vaid ka psühholoogilistes uurimustes. Kui sageli sõltub kriitilistel momentidel kõik näilisest eimiskist!

Nagu kõikidel arhetüüpidel on olemas positiivne, soodus, hele, ülespoole osutav loomus, nii on neil ka allapoole osutav, osalt negatiivne ja ebasoodus, osalt ktooniline, muus osas aga neutraalne aspekt. /.../ rahvastel ravitseja on ühest küljest tervendaja ja abistaja ning teisalt kardetud mürgisegaja /.../.
Inimese ajalugu seisneb algusest peale alaväärsustunde ja upsakuse konfliktis. Tarkus otsib keskteed /.../.

Energeetiliselt tähendab polaarsus potensiaali ning seal, kus on potensiaal, seal on võimalus kulgemiseks ja juhtumiteks, sest vastanditevaheline pinge püüdleb tasakaalu poole.
Miski ei mõju tähelepanutõmbavamalt kui keeld. See on nii-öelda kõige kindlam vahend sõnakuulmatuse provotseerimiseks.

Inimese suurim patt on teadvustamatus, aga sellele on suurima hardusega andunud isegi need, kes peaksid olema inimestele õpetajaks ja eeskujuks.

Kas ei suudeta ükskord jõuda arusaamisele, et kõik välised muudatused ja parendused ei puuduta inimese seesmist loomust ja kõik sõltub lõpuks sellest, kas inimene, kelle käsutuses on teadus ja tehnika, on vastutusvõimeline või mitte?

/.../ psühholoogiliselt suudetakse mõista üksnes seda, mida ollakse ise kogenud.


/.../ pole olemas ühtegi nii-öelda üldist psühholoogilist väidet, mida poleks samahästi võimalik ümber pöörata, just see pööratavus tõendabki nende kehtivust. (?????????????)

Tuesday, June 14, 2016

unenägu

trammis istus poisstüdruk-meesnaine
juuksed tal kõrvuni, kahvatu, ebamaine

vaatas mind istumas esimeses reas
kummaline surin valdas minu pead

tundsin, et näeb tema päriselt mind
imelik julgus tabas äkitselt mind

läksin ta juurde ja kummardasin ette
vaatamaks silmi, karsummdi külma vette

mustad augud silmade asemel vaid
kõik illusoorne, kõik on vaid näiv

süvenedes veelgi aga korraga nägin
ma kosmoses olen, mu ümber on vägi

kõige kaunimad planeedid tähtede öös
ja värvilised udukogud Orioni vöös

just siis tundsin kodu oma südames ma
kas olengi pärit planeedilt Maa

Kristel Põld