Planeedi laul

 

Maa laulab vaikselt meile –  

oma lastele.

Me ei pane tähele.

Teda kuulab kosmos.

 

Hääl nii veider, võluv, maine.

Kord laulab kõrgel toonil,

kord hingab, ohkab,

sosistab.

 

Ta laul kui pingeid vabastava jää kumin,

paduvihma pladin,

veealune kõne,

marutuule möll;

 

kui rongisõit raudteel,

rallisõidusirge,

lennuki madallend,

süstiku õhkutõus.

 

Ta kolistab kruvikeerajaga garaažis.

Just selliselt kõlabki laul.

Koperdab koidikul hämaras pööningukolas,

lükkab ebavajaliku voodi alla,

häälestab keelpilli,

krõbistab hõbepaberit.

 

Ta mängib flööti,

sahistab luigena tiibu,

tõuseb linnuparvena õhku,

muliseb kuumaveeallikana.

 

Meil, ta lastel on kiirus peal

jooksmaks eesmärkide järel, mis

surma hetkel täielikult tähtsuse kaotavad.

 

Teda kuulab kosmos.

 

02.02.2023 Kristel Põld ehk Violet

 

 

 Pilt: Pixabay