Pärnalõhnalises päikesepaistes
kõrgub õitsev naadimeri
Siit mõtsast om peri miu veri
Laskub hiireviu tasa
üle aja maalitud õue
Täidab hardus vaiki järelpõlve põue
Oma hinge nälga järgides
tatsun esiema kadunud jälgedes
Mis on jäänud temast järele?
Kas ta armastas?
Hoolis?
Kas mõistis?
Sääl om vana sann ja läte
Puud sahisevad ikka ssshhh, ssshhh
ja pärnad lõhnavad
Kristel Põld
25.06.2019
No comments:
Post a Comment