Võilill

mõne jaoks võilill umbrohi on
mina just armastan päikeselilli
tantsivad vapralt kasteses rohus
rooside elu on alati ohus

lapsena ampsasin magusaid õisi
piimjas varremahl niisutas põlvi
õiesest merest ei leidnud mind keegi
lebada lilledes sooviksin veelgi

mesilind sumises suviseil päevil
muret ei olnud – rõõmu vaid nägin
taevas sinas ja kollendas aas
rukkirääk sahistas lähedal maas

roosi kui minule kinkima tuled
minu hinge sa hästi ei tunne
lapsele pärga kaunist nüüd punun
õitsenud õie taevasse puhun

Kristel Põld