Kõik läks astmelise evolutsiooni plaani järgi kenasti. Mõne aja pärast ühendati Alam- ja Ülem-Egiptus kuningas Menese valitsuse alla ning algas I dünastia ajastu. Kuid aja möödudes kerkis esile tõeline probleem ning kui seda poleks lahendatud, oleks see põhjustanud meile, XX sajandi inimestele, suuri probleeme- tegelikult poleks meie planeet säilinudki. Meil poleks olnud selleks võimalustki. Järgnev võib tunduda vähe tähtis, kuid see oli väga oluline neile, kes meie planeeti valvavad. Ning sellel kõigel on seos Egiptuse religioossete uskumustega.
Nagu ma juba ütlesin, ei olnud egiptlastel enam täielikku holograafilis-transpersonaalset mälu ja nii pidad nad oma religiooni kirja panema. Seda nimetataksegi „Thothi neljakümne kaheks raamatuks“. Donald Beaman, kes elab Bostonis, on mees, kes selle raamatu rekonstrueeris. Raamatuid oli 42, pluss veel kaks raamatut komplektist eraldi olevat lisaraamatut. 42+2 esindab kromosoomide arvu esimesel teadvustasandil. Teie kromosoomid on, nagu te varsti näete, geomeetrilised kujundid ning mustrid, mis kirjeldavad kogu Reaalsust, mitte vaid teie keha reaalsust, vaid kogu Reaalsust, alates kõige kaugemast ning väiksemast planeedist kuni iga üksiku aatomini.
Sellest raamatust võite lugeda olenditest, keda kutsutakse neteriteks. Need on jumalad väikese algustähega. Pildil on kujutatud neter Anubist. Neterid on müütilised loompeaga inimolendid ning igaüks neist esindab erinevat kromosoomi, elu erinevat aspekti või tunnusjoont. Neterid näitavad teed, kuidas jõuda teadvuse esimeselt tasandilt teisele. Ülestõusnud meistrid õpetasid ka teistele inimestele ülestõusmist, kasutades selleks Osirise erilist geneetilist koodi. Teiste sõnadega, Osiris oli kogenud ülestõusmist ning kogu see teekond oli talletatud tema DNA-sse, täpsemalt kromosoomidesse. Geneetilised võimed avati pühitsetavale neterite poolt, kes esindasid Osirise kromosoome. Kuid religiooni esitamisest sellisel moel kasvas välja probleem, mis süvenes siis, kui Alam- ja Ülem- Egiptus üksteisest eraldusid. Mõlemal, nii Alam- kui ka Ülem-Egiptusel oli 42+2 jumalat või neterit, kes esindasid nimetatud astmeid. Kuid Ülem-Egiptuse kujud erinesid veidi Alam-Egiptuse omadest ning need kujud muutusid selle aja jooksul, mil kaks maad oli üksteisest eraldatud. Kui Menes ühendas need kaks ala Egiptuse riigiks, siis selleks, et olla poliitiliselt korrektne, liitis ta kokku mõlema piirkonna arusaamad neteritest. Seega oli neil nüüd 84+4 jumalat, kes esindasid üht ja sedasama religioosset ideed. See oli arvatavasti suur viga, sest kõik muutus väga segaseks. Näiteks mõningates piirkondades võeti mõni neist neteritest, näiteks Anubis, ning öeldi:“See on Jumal“.“ (Suure algustähega). Teistes piirkondades öeldi jällegi: „Isis on Jumal“, ning mõni kolmas ala kuulutas näiteks jällegi Sekhmeti oma Jumalaks.
Seega oli 88 erinevat ideed Jumalast. Nad võisid öelda: „Minu Jumal on Jumal ning teised jumalad on väärjumalad“. Riik muutus religioosselt väga killustatuks ja okultseks. Mõne aja pärast polnud enam kellelgi aiu, et tegelikult on vaid üks Jumal.
Kõik tõendid, mida ma olen näinud, viitavad sellele, et kristlus pärineb otseselt Egiptuse religioonist. Kui te uurite neid mõlemaid, näete isegi, et nad on igas mõttes sarnased, välja arvatud selles osas, mis puudutas egiptlaste arusaamist Jumalast. Hiljem langes kristlus selleni, et tegi Egiptuse religiooni täiesti maha, ehkki Egiptuses peituvad arvatavasti kristluse juured.
Allikas: "Elulille iidne saladus" I osa
No comments:
Post a Comment