Neid nutab sääl, sa pime, näe
Käel surnud vere armid
Ta õhku ahmib viimsel väel
Näojooned luitund, karmid

Ja põlend mets ja kuivand soo
Vaid alles krõbe kõrb
Ei tagasi nüüd enam too
Mis oli - oli õrn

Nii puruneda hapral jääl
Me külmad, pimedad
Kord lasime va võimsal väel
Nüüd lootkem imet ka?.


Kristel Sapas 26.01.08