selgesse taevasse pilgu sean

kas taevaste taga on Jumalus

näinud Teda pole ma eal

vahest ongi see rumalus

kuid võimast Kohalolu tean

mõni hetk on lausa ülev

niivõrd ilus, et on valus

justkui Loojal istuks süles

Temal, kes on kõige alus

suunan veelkord pilgu üles

kas Jumalus asubki taevaste taga

võlvile pilgu veel heidan

kas kõrgustes looklebki jumalik rada

või kõiges end salaja peidab

peas keerleb sõlmede jada

Kristel Põld (31.10.2017)

Kollased vahtrad

kollased vahtrad on päikese lapsed
lombid pilvede pisarad
tuul Jumala hingeõhk

hõlma alt sisse poeb sügistuul
jälle päeva sööb öö
minu eest nutavad pilved

kollaste lehtede embusest
lilled tõusevad ingliteks
nukralt vaatavad tagasi

kuklasse vuhiseb vinutuul
aeg osutab kellale
iial me kokku ei saa

Kristel Põld (21.09.2017)

Jumalik dihhotoomia

Hea saab olla halb
Halb võib olla hea
Õnn võib olla valu
Valu paranemine
Miski pole see
mis üksnes paistab olevat
Vasturääkivus jääb –
miski on alati mõlemat

Kristel Põld (19.09.2017)

Inspireeris vaikus ... 

 

Minus jäi

Alles naersime suvises vihmas
Ligunend hilbud ja mullased varbad
Taskud täis herneid, põlved porised

Tundsime kõikide aasade lõhnu

Laulsime linnu- ja ritsikalaulu
Varbad paljad, meel erk

Vikerkaar peitis muistseid aardeid

Mõistsime looduse pisaraid
Tegime lillele pai

Olime linnuksed puuokste pääl

Teadsime puukoore maitset
Tuulesed lehed, sasitud pea

Jooksime teraviljamägedes

Põllud kasvasid südamesse
Päike paistis, eredalt

Tormasid lenneldes aastad

Suvises lausvihmas seisan
Tõsisem, jalas sandaalid

Vaatle mu silmi, hoolikalt
See olen ju mina
Endiselt siin, olemas

17.08.2017

Kristel Põld

Inspireeriv muusikalugu: https://www.youtube.com/watch?v=8j9zMok6two

lehtede sosinaid laanest

vaikus kõrvuni kannab

teavad me aegade lugu

metsad ja nende rannad

tuul marutab niidul

rahutult kohiseb meri

meenutab aegadeviivu

mil rannamaad ujutas veri

sammaldund kivine aed

mäletab hämaraid hetki

laineharjadel laev

kaasa tõi sõjaretki

ööhakul vaikust ei saabu

haudadest väljuvad varjud

mõne jaoks elu ei laabund

vaimuna valudes karjub

(03.08.2017)

Kristel Põld 

tõdesid möllutab maru
uskumusi hullutab tuul
eile sain asjadest aru
täna mis sõgedaim luul

(18.07.2017)

Kristel Põld 

Kajakapoeg

anna meile andeks, armas kajakapoeg
inimene linnu murest maapakku poeb

kohtutrepil hirmusilmil ootasid Sa saatust

saatus mängis kätte viimset eluvaatust

auto ette murdunud olid Sinu tiivad

need, mis suliskuuelised õhtutaeva viivad

anna meile andeks, armas hallisulgne sõber

mõnele mu siinne jutt tundub veidi nõder

kus on õiglus siis, kui piinlema peab väike

inimeste südames vist kõmmutab küll äike

meelde jääb Su pilk mu pisarates silma

enne veel kui lendu tõusid igavesse ilma

alles toitis ema Sind, kuid juba läksid teele

minule, Sa väikseke, jääd alatiseks meelde

Kristel Põld