Wednesday, March 16, 2022
Monday, February 21, 2022
SINUS ELAB PUNK
Vahel rada raske sisse tammuda.
Jääbki mõni püüdlus ilma rammuta.
Siis tunda kurgu põhjas mõrkjat kibedust
ja iseendas kisendavat tigedust.
Ei taha mõni asi välja tulla,
kuigi panustanud oled oma kulla.
On nõrkushetkil kutsuv teise rada –
siis astuda võiks julgelt tema taga.
Kuid pole veres käia teise teed.
Pead kindlalt raputad sa veel.
Nii jätad elu oma meeldevalda
ja vahel näed ka omaenda talda.
Kui eemalt liginemas murdepunkt,
taipad viimaks – sinus elab punk.
Võid mõneks hetkeks tõesti tarduda,
et järgmisel jälle väega sirguda.
Ja mõni püüdlus kannab prisket vilja.
Siis varasemast valust ei tee välja.
On sajakordne säherdune õnn,
mis omal rajal käies loodud on.
Kristel Põld
21.02.2022
Tuesday, January 11, 2022
Pakase poeg
Päisel päeval pakase poeg
aknaklaasil, jäälilled käes
kohmetult seisis, näost pisut valge
armusin kohe ta kargesse palge.
Ei võitnud mu südant jäälillekimp
vaid tagasihoidlik, häbelik pilk.
Päikeses lendlesid kuldsed kristallid
ta tuli – ei peatanud lumised vallid.
Ja kuigi ei lausunud sõnu just palju
siis seisis mu aknal kindlalt kui kalju.
Tuppa ei tulnud kaheldes endas –
pakase poeg sulamist pelgas.
Muidugi oli mõistetav, klaar
ei saanud meist saada iialgi paar.
On möödunud talvi, kui kardina avan
seisab pakase poeg ikka sealsamas.
Kristel Põld
Wednesday, October 13, 2021
Sügisilma süles helgivad virmalised
Tunnen, kuid vaateni ei ulatu
Aeg-ajalt ilmun aknale
Kopsudes mõriseb päikesetorm
Kuskil on taevas klaar
Tuul hüpitab pilvi oma põlvedel
Tiigil okaspuusiluettide taustal
mängib seal priilt lillakasroheline öö
Kopsud vajavad vabadust
avada suletud aken
tõusta sinirohelisel planeedil
pilverahnude alt
Muidugi langeb ka täht.
Sabal mu kaldkirjas soov
tunda end sügistuulena
aurora borealis`e öös
Kristel Põld
Subscribe to:
Posts (Atom)