Sügisilma süles helgivad virmalised

Tunnen, kuid vaateni ei ulatu

Aeg-ajalt ilmun aknale

Kopsudes mõriseb päikesetorm

 

Kuskil on taevas klaar

Tuul hüpitab pilvi oma põlvedel

Tiigil okaspuusiluettide taustal

mängib seal priilt lillakasroheline öö

 

Kopsud vajavad vabadust

avada suletud aken 

tõusta sinirohelisel planeedil

pilverahnude alt

 

Muidugi langeb ka täht.

Sabal mu kaldkirjas soov

tunda end sügistuulena

aurora borealis`e öös

 

Kristel Põld