Ma ei unista vannetest loojangul
suvelilledest lõhnapärg peas
et eha igaveseks köidaks
selles näilises eraldatuses
Oleme niigi üks
Sa ei kuulu mulle
ega mina sinule
Me pole asjad
Aga ühest unistan küll
unenäopilvede valges pehmuses
et aeg klaariks kasvõi hetkeks
meie näilise eraldatuse
Ja näeksid mind
päriselt
nagu mina sind
ilus ja ebatäiuses
Kristel Põld
Foto: Pixabay (PapaOsmosis)