sõidan pärlvalge
rattaga suvises öös
magus sirelilõhn
sõõrmeisse lööb
rohelehtede
taustal õitest värvipalett
tuulevaikuses
saatmas vaid linnukvartett
tallan üksi
pedaalidel koduteerajal
rohkemat,
tunnen, et polegi vaja
tõlkjas kollendab
putkede kaisus
need hetked
mu elus pole sugugi raisus
päev üle veere,
õhk endiselt soe
käsivars kampsuni
sisse ei poe
taevas õhetab
roosakas kuma
suvine pööriaeg
läheneb juba
Kristel Põld
16.06.2020
