laudtee hargneb kaheks rajaks
ühe lõpus lummav järv
teist ei hooma silmanärv
tuttavlik – seal näkk on ihar
meelitab ta kullakihar
tundmatu – kas seal mu tund
või hoopis vaba ümbersünd
näki silmis kaval naer
tasutud saaks argivaev
teise suund ei anna asu
isegi kui puuduks tasu
miks küll järverada klaar
teist kuid matab uduloor
kaldataimedki peaks heaks
kui võidule saab mõistlik pea
mu juukseid ehiks kullapärg
kuid hingel lõpeks elu järg...
Kristel
Põld 29.08.2019
