enne,
kui sügis endasse kutsub
enne,
kui kahvatub õis
enne,
kui kureparv lõunasse asub
mõelda
suvest veel võin
päikest,
vihma, tormi ja tuuli
ilmataat
rõõmuga tõi
naeru
ja pisaraid, suudeldud huuli
armunuid
kohata võis
enne,
kui sügis endasse haarab
põllud
kui puhkavad taas
villasokk
jalga ja mütsinupp pähe
lombile
sirutub kaas
meenub
lindude laul ja lehtede tants –
neid
suvekuil nautida sain
silmapiir
valguses laius mu ümber
pehme
tuul tegi pai
soojust,
valgust, suve uut algust
peagi
käpikuis ootama jään
meeles
on suvi, kui ilm muutub kargeks
ja
lumekiht püsima jääb
pimedus
haarab, kuid taevased tähed
näitavad
niikaua teed
kuni
saabub kord valgus, soojuse algus
suplen
taas lõbusalt vees
Kristel Põld
