Peegelsile järvejää kesk iidset metsalaant
Sel sillerdumas taevakaar nii puhas, imeõrn
Ja valgeid helbeid näole toob siiras tuulehoog
Need pärlendamas helgelt on päiksekiirte väel
Ses libeduses uiskudel nii uljalt liuglen ma
Nii tunnebki end lind, kes saab vabalt lennata

(Kristel Põld)

Kord nägin jõuluinglit ma

Siis sadas laia lund
Ja oli öine tund
Siis kuldne kuu veel säras,
kui õues kriuksus värav

Ma äkki üles ärkasin
ja kogemata märkasin
Ses vanas väikses majas
Nii isemoodi ajas
Üht helendavat kuju,
kes läbi ruumi ujus

Me pilgud kohe kohtusid
Nii tugevalt ma kohkusin
Ka tema, uhkes säras
kadus ajauttu ära..

(Kristel Põld)

Jõululuuletus

Valgel põllul särab kuu
Käes on lummav jõulukuu
Karges õhus tähevalgel
sumpan lumes, rõõm on palgeil

Koju toob mind põhjatuul
Kaasas lõhnav kuusepuu
Eemal kumab ehteis maja
Sealt ka jõululaulu kaja

Piparkoogid ahjus juba
Ootust täis on kogu tuba
Viimaks kodulävel on
tervitamas perekond

Nüüd pidurõivad selga veel
Ja tassikene kuuma teed
Ning ehtida siis jõulupuu,
sest käes on uhke jõulukuu

(Kristel Põld)