Isast
Nikola Tesla isa oli ohvitseri
poeg, väga paendumatu karakteriga. Tegemist oli väga erudeeritud inimesega,
loomuliku filosoofiga, poeedi ja kirjanikuga, kellel oli tohutu mälumaht. Isal
oli kummaline komme endaga rääkida selliselt, et tavaline kuulaja võinuks
vanduda, et ruumis on veel inimesi.
Emast
Nikola Tesla on leidnud, et
võlgneb tänu loomingulisuse eest oma emale. Nikola Tesla ema tegi lapsega
igapäevaseid harjutusi selleks, et suurendada mälumahtu ja arendada välja
kriitikameel. Näiteks tuli ära arvata teiste mõtteid, korrata pikki lauseid,
peast arvutada. Ema suguvõsas oli varemgi leiutajaid olnud. Nii Nikola Tesla
emapoolne vanaisa kui ka vanavanaisa mõtlesid välja mitmeid majapidamises ja
põllumajanduses vajalikke seadmeid. Tesla ema oli tõeline leiutaja. Ta mõtles
välja ja konstrueeris majapidamises kõige erinevamaid tööriistu ja seadmeid
parima disainiga. Ta oli tõeline töörügaja, töötades varajasest hommikust
hilisööni. Suur osa kodus kantavatest rõivastest oli tema kätetöö.
Müstikast
Nikola Tesla elus oli palju
müstikat. Poisipõlves kannatas ta omapärast häda. Ta nägi tihti tugevaid valgusevälgatusi,
mis varjutasid vaatepilti tõelistest objektidest ning segasid tema mõtteid ja
tegusid. Need olid pildid asjadest ja stseenidest, mida ta ise ette ei
kujutanud. Kujutised ilmusid tema ette selliselt, et teinekord ei suutnud Tesla
neil vahet teha, kas kujutis on materiaalne või mitte. See tekitas temas palju
ebamugavust ja ärevust. Ka psühholoogiat ega füsioloogiat õppivad inimesed ei
osanud seda fenomeni seletada. Sarnast häda koges ka Nikola Tesla vend. Nikola
Tesla on kindel, et tegemist ei olnud hallutsinatsioonidega, mida tekitavad
haiguslikud ja ahastuslikud meeled. Muus osas oli ta normaalne ja tasakaalukas.
Sellised kogemused tekitasid Nikola Teslas ärevust, mida inimene tunneb
matustel või vaadates närvesöövat etendust. Tekkinud kujutised ei kadunud
vaatamata Tesla pingutustele need ära saata. Aja jooksul suutis Tesla need ka
ära saata, kui ta enam näha ei soovinud. Tesla on suutnud peegeldada enda peas
oleva kujutluse teise inimese pähe, kes asub teises ruumis.
Aja jooksul suutis Tesla hakata kujutluste
esinemist mõjutama. Ta hakkas öösiti (mõnikord ka päeval) mõttes reisima, et
näha uusi paiku; elada nendes; kohata uusi inimesi ja luua sõprussidemeid ning
saada uusi tuttavaid. Need kogemused olid tema jaoks sama kallid ja mitte vähem
intensiivsed kui päris elus toimuvad sündmused. Kui esialgu olid kujutlused
hägusemad, siis mida aeg edasi, seda selgemaks need muutusid. Nii toimis Tesla
kuni sai 17. Siis hakkas oma mõtteid suunama leiutistele. Ta avastas endas
suurepärase visualiseerimisoskuse. Leiutisteks ei vajanud ta modelle,
joonistusi ega eksperimente. Ta suutis kujutada leiutisi tõelistena oma
mõtteis. Tesla ei kiirustanud oma ideede teostamisega. Kui idee tuli, hakkas ta
seda üles ehitama oma kujutluses, milles võis muuta konstruktsiooni, teha
parandusi ja opereerida seadmega oma peas. Tesla jaoks polnud üldse oluline,
kas ta paneb turbiini tööle oma mõttes või testib seda oma töökojas. Mõttes
suutis ta tähele panna isegi seda, kas seade on balansist väljas. Kui leiutis
sai kujutluses valmis, materialiseeris Tesla selle – see töötas ka reaalses
elus nii, nagu mees seda ette kujutas. Tegemist oli lakkamatu vaimse
pingutusega. Ühel hetkel taipas Tesla, et tema mõtted olid temale kuskilt väljaspoolt
sisestatud ning tema oli ainult vahend.
Teslale ilmusid valgussähvakud ka
hilisemas eas. Kui ta sulges silmad, jälgis ta alati esmalt tumedat ühetaolist
sinist tagatausta nagu taevast tähitul ööl. Mõne sekundi pärast muutus see ala elavaks
lugematute sädelevate roheliste helvestega, mis asusid mitmes kihis ja
lähenesid Tesla poole. Siis ilmusid ilusad mustrid erinevate värvidega, pärast
seda saabus valgus.
Kummalisi harjumusi
Tal oli tugev vastumeelsus naiste
kõrvarõngaste suhtes; oli rabatud kristallide sädelusest, teravate servadega
objektidest. Ta oleks olnud teiste inimeste juukseid nõus katsuma võibolla
ainult relva ähvardusel. Kui ta kukutas väikseid paberiruute taldrikkusse, mis
oli täidetud vedelikuga, tundis alati iseäralikku ja vastikut maitset enda
suus. Jalutuskäikudel luges Tesla oma samme ja arvutas supitaldrikute,
kohvitasside ja toiduosade mahulist sisu, muidu oleks eine olnud mittenauditav.
Varasemalt laskis ta end kõigutada ebausust ja elas pidevas kurja vaimu ning
teiste mittepühade tumedate olendite hirmus. Kõige rohkem meeldisid talle
raamatud. Isa peitis küünlad ära, kui leidis Nikola Tesla salaja lugemas.
Teatud vanuses oli tal hasartmängu maania. Isa elas eeskujulikku elu ning
temale ei meeldinud Nikola arutu aja- ja rahakasutus. Teatud perioodil Tesla
suitsetas liigselt, ohustades oma tervist ning kannatas ka südamehäda käes. Tesla
oli vasakukäeline.
Tesla filosoofia
Tesla arvates on enamik inimesi
süüvinud välismaailma, olles täiesti hajameelsed oma sisemuse suhtes. See on
miljonite inimeste enneaegse surma põhjus.
Allikas: „The Strange Life of
Nikola Tesla“ (www.bnpublishing.com). 2007.
