Üksikul aasal...

Üksikul aasal õõtsub üksik õis
Üksik tuuleiil tantsima tõi
Üksikus taevas helendab Kuu
Üksikule õiele annaks ta suud

Üksikus taevas piilub üksik Kuu
Tuule käes väänlevat õit, ei muud
Kuu ei sooviks nii üksinda olla
Tahaks temagi õiega tantsima tulla.

Üksikul aasal vaid õis ja soe tuul
Tantsivad kuuvalgel rumbat ja muud
Üksiku aasa kohal üksikum taevas
Märkab end piinlevat kadedusvaevas

Üksiku aasa peal tantsib üks õis-
tuul kuuvalge taeva alla tantsima tõi
Kas tõesti tuul, taevas ,õis , Kuu siis ei tea
et koos juba moodustavad seltskonna hea.

Kristel Sapas ( kirjutatud 25.10. 07)

LÕPUTUS

Ei ole algust
Ei lõppu
Vaid põline valgus
Ringmängu tõttu

Millegi lõpp
On millegi algus
Millena paistmas on
Varjutu valgus

Varjutus peidab end
Kõrgeimas kihis
Valgustab ringlemist
Tundjate sihis

Ei ole lõppu
Ega ka algust
Paistab vaid lõputu
Varjuta valgus.

Kristel Sapas ( luuletus valmis 05.10.2007)